Sügisbreeze

Viimane septembri nädalavahetus. Jeeeee
Ilm on radikaalselt muutunud ja mul on lihtsalt nii hea meel selle üle. Esimest korda viie kuu jooksul sain oma Eestist kaasa võetud tuulejakki kanda ja saapad jalga tõmmata. Paar päeva on siin 20-25 kraadi sooja olnud. Ja see muutus 33-lt kraadilt toimus ühe ööga. Veidi harjumatu, Eestis ju aastaajad vahetuvad sujuvamalt..siin üleöö.plaks
Ameerika jalgpallile ma pole veel jõudnud, aga host isa õde ikka lubab mind viia pidevalt :D Aus olla siis väga ei tõmba kui ei jõuagi, sest et see kisa ja kära pidavat ikka väga ajudele olema(kõik hooaja piletid on välja müüdud juba praeguseks).
El Salvadori naabritega olen käinud nädalavahetustel väljas või nende pool õhtut söömas. Üks nv tegin toorjuustu kooki ja nemad tegid mereandide suppi-aahh kui hea. Tegin pilti ka..peaks selle välja kaevama kuskilt.
Ja siis kuidagi vajusin neljaks päevaks täitsa ära jälle..ai kuidas ma ei salli neid koduigatsuse/alla andmise momente. Vennal oli sünnipäev ja sellest asi algaski..ei osanud eales oodata et sellepärast, et ma teda sünnipäeval õnnitleda ei saanud, ma nii kurvaks muutun. Siis peale selle veel läks mu iPod katki, nüüd saadan kunagi selle Apple'i parandusse..mis võtab ma ei tea kaua aega, siis avastasin veel selle et seina kinnitatud plasmateleri peal asetsev Skype kaamera on minu tööajal ühendatud host ema kontoriga..ehk olen pingsa jälgimise all ja oma töö ajal ei tohi ma muusikat mängida..tamp vaikus. Ainult mina võin laulda.
Alguses oli raske leppida sellega, tahtsin lihtsalt käega täie pasaga lüüa kõigele ja Texasesse lennata, sest seal oleks mul kindel sõprade abi olemas, aga kuna ma ei saa nii alla anda, hoidsin pead püsti. Nüüd on ok jälle olla, kuigi olen väsinud ja soovin siiralt juba puhkust. Iseenesest palju polegi ju jäänud. Võtan jõulude nädala ja esimese jaanuari nädala puhkuseks ja veedan selle El Salvadori naabritega..kõik juba ära planeeritud :D Ja peale seda peaks aeg juba lendama, sest veebruari teine pool pole mind enam USA-s.
Pannakse juba jõuluasju siin välja, ühes poes oli terve sektsioon ära juba kaunistatud..jäin suu ammuli nagu lehmaõnnetust vaatama ja muigasin omaette..hullud usakad.

Ah ja vesi on siin nii soe..käisin ujumas ookeani ääres eelmine nv. Need suured lained ja soe vesi nagu lõputu mullivann.

Septembrituul

Mõtlesin algul, et ei tee seda postitust, sest et kahe nädala pärast lähen Ameerika jalgpalli vaatama ja siis saab tervest kuust pikemalt kirjutada, aga kuna loodus tühja kohta ei salli võtsin kätte.

Nädala jooksul ise enesest midagi märkimisväärset juhtunud pole, küll aga on seljataga mul õhtusöök klassikaaslastega El Salvadorist. Ma poleks elus osanud oodatagi, et ma nendega nii hästi hakkan läbi saamagi, kuna paar on nii vana, et nad võiksid lõdvalt mu enda vanemad olla. Tegin neile oma famous kaneelirulli, mis kõikidele on siiani nii meeldinud, et küsitakse retseptigi. Nemad omalt poolt panid lauale El Salvadori rahvustoitu - pupusat. Tegu oli siis maisijahust-purustatud ubadest-juustust ja kanast tehtud...välimuselt võiks öelda, pannkoogid. Maitselt täiesti teine. Selle peale pannakse kapsasalatit ja vürtsist kastet, mis taldriku keskel ja ülejäänud osa on rohelised oad, kana ja mais. Ühesõnaga, palju maisijahu toitu, ube ja kana. Mul sai kõht rõvedalt kahest pannast täis. Tohutult toitev. 

 Mul hakanud mingi traditsioon kujunema et iga laupäev küpsetan. 

Järgmine laupäev lähen uuesti õhtusöögile naabrite juurde, aga seekord siis meretoit teemas. 

+ nad lubasid et kutsuvad mind välja, kui nad Mehhiko või muu eksootilise maa restorani/baari lähevad, sest seal õpetatakse salsat/rumbamumbat ja muid voolujoonelisi tantse. Tahtsingi ise ka õppida pluss samal ajal saad oma sööki süüa, kohvi juua kui enam tantsida ei soovi või kui mul veab saan oktoobris väikse kokteili kõrvale :D (alkoholivaba september). 

Perega on mul kõik ok. Ma eriti vabal ajal ei viitsi all korrusel passida, sest teen oma asja või olen koolis. Host vanematel on pingeline sügis ees, aga see ka saab detsembri algul läbi. Nkn telekat lapse ärkveloleku ajal ei või mängima panna ja ma ei leia et ma sooviks olla ühes ruumis inimestega, kelle pinget on õhus tunda. Seega olen peale tööd viimasel ajal täitsa teises keskkonnas veetnud.

Septembri lõpus kirjutan siis uuesti :)