Ausalt öelda veidi kihistama võtab küll see, et mul läks peale viimase postituse tegemist meelest ära, et mul on ju USA au pairi elu kohta siin blogi kah. On siin vahest tulnud mõtteid küll, et peaks kirjutama kuidas nüüd lood jne aga juu see hetk siin tekkiski õige.
Tahaksin siinkohal kohe päris tõsiselt anda au oma ExPert AuPair agentuurile. Minu olukord nagu teadagi, polnud detsembris enam mitte midagi hea poolegi ja olin jõuludeks juba Eestis tagasi..see mis juhtus jäägu minu ja silmast silma kuulajate kõrvadele, kuid see olukord pani mõistma mind selles, et kui keegi paluks mul soovitada mingit agentuuri, soovitaksin kaks kätt südamel oma agentuuri.
Antud olukorras mis oli, oli kogu USA poolne ja ka Eesti naisagent mind 100% toetamas. Kui ma telefoni teel rääkisin Markiga(peade pea USA kontoris) ütles ta täpselt neid sõnu: ''Sina ära muretse üldse mis nüüd saab, sest sa lendad kohe esimesel võimalusel koju oma pere juurde. Kõik kes meie agentuuris on, ei ole meile kui lihtsalt töötajad, vaid me võtame neid kui omi lapsi.''
Lend koju toimuski järgmine päev juba ja sain jõulud veeta oma kalli perega.
Ega ma rohkem nagu midagi ei oska siia enam kirjutada. Patrioot nagu ma olen, tahan Eestisse jäädagi.
Host emaga ei suhtle ma enam üldse, kuid host isaga aeg-ajalt ikka suhtlen. Saadab lapsest pilte ja kirjutab nende elu arengust. :)
Aga üks üli hea kogemus oli. Ma ei kahetse et läksin, ma ei kahetse et asjad nii lõppesid, ma ei kahetse midagi. Eks elu ise õpetab ja näitab.
Ära karda elu, ära karda raskusi. Kes tahab see saab. Kõigele on alati lahendus.
No comments:
Post a Comment