Bye bye summer

Augusti kuu viimane nädalavahetus on palavalt alanud ja esmaspäeval saab tervist öelda septembrile. Minu eelaim, et tänu koolile hakkab aeg kiiremini lendama, vastas tõele. Üli mõnna vaheldus mu tööle ja kuna ma käin õhtuti koolis, siis pole seal reeglid ka karmid. Võid süüa keset tundi, kohvi teha ja kuidagi grupp on ka nii muhe, saab naerda...mida ma eakamate grupist ei oodanud. Õpetajad on meeldivad ja viskavad nalja ning kõigele sellele lisaks sain ma teada et kolm maja minust eemal elavad naabrid on mu semestri kaaslased. See omakorda kergendab mu busside vahet jooksmist, saan nüüd nendega kooli ja tagasi :)

Ilm on palju palju paremaks läinud. Ja ainult paremuse poole minemas. Üksikud kuumad ilmad on veel nelja nädala jooksul ees, aga muidu kraadid on tasapisi hakanud alla minema ja niiskustase ka märgatavalt! Päeval mõnus 33 kraadi ja õhtul üheksa ja kümne ajal 26-28 kraadi. 

Poodides on juba Halloweeni asjad välja pandud ja kooliaasta algas siin 18 august. Poed olid kõik suurte kärudega peresid täis.

Käisin ise ka eile TJ Maxxis(brändide pood) ja kuna ma ennast USA aasta jooksul millegagi pingul ei hoia, siis tulin välja nii..

Haha pidin takso järgi tellima kuna lihtsalt ma ei jõudnud kotte tarida :D Mis ma head sain? Näiteks Guessi nahkjakk 25 dollarit, Juicy Couture õlakott 50 dollarit ja nii palju palju muud. 

Täna mõnus laupäev ja elus esimest korda mõtlesin külmutatud jogurti ka ära proovida. Nuberris iseteenindus, miksid oma erinevad froyod nii nagu tahad ja paned peale ka mis tahad. 

Kõht sai nii täis et ma vist jään kohvikusse magama :D :D

Mul laupäeva hommikuti traditsioon perele hommikusööki teha, et natukenegi rahulikult kõik koos maha istuda ja ilma jooksuta nautida ise tehtud toitu :) 

Eelmine nädal tegin banaani pannkooke ja grill-võikeibu, see nädal Ameerikaliku versiooni scrambled eggs with sausages, toasted muffins ja igasuguste värskete köögiviljade ja muu võileiva kraamiga. Hea vaheldus, sest kui mina seda ei teeks, ei teeks keegi midagi.  Esmaspäeval on Labor day, mis ameeriklastel on nagu meil 1. mai. Kõigil vaba päev va minul eks :D ja eks näha ole, kas pere end liigutada viitsib, sest hetkel on silmaga näha kuidas host vanematel on närvid suht pingul ja nad omavahel kergelt öeldes kõige soojemalt läbi ei saa. Põhjus on selles samas asjas mille tõttu mina stressis olin, aga kuna see on konfidentsiaalne info, siis ei saa ma ka sellele pikemalt peatuma jääda. Mul on hea meel et ma üli rahulik inimene olen ja kunagi ajuvabalt muremariks ei hakka...ei kujuta ettegi sellist elu kus jääd asjade pärast takerduma. Tuleb ju innuga edasi astuda! :)

12 päeva ainult rämpstoitu ja valgejahu tooteid

Lõpuks kirjutan siis oma katsest ka. Sorry kes mu blogil silma peal hoiavad ja midagi uut tihti ei näe. Proovin kirjutada rohkem ja olla usinam :)

Olen oma stressist ja pingetest ilusti üle kõndinud ja jälle tunnen end nii hästi. Juba sõnad oma perelt ja pere ringkonnalt lohutavad ja ergutavad nii palju + see kui su sõbrad ikka ütlevad, kuidas nad sind koju tagasi ootavad ja kui väga näha ootavad. 

Enne kui pea ees oma söömaorgja katsesse tõttan mainin ära, et mul oli siis perega tõsine istumine eelmine nädal, kus me rääkisime asjad kõik selgeks. Ütlesin host emale, et mul on vaja rääkida, sest ma olin tõesti omadega täitsa nägu maas. Sain ilusti kõik vastused sellele, miks on lapsega nii pingeliselt vaja tegutseda. Info jätan konfidentsiaalseks, sest tegu on tegelikult üsna tõsise asjaga. Host isa võttis süü enda õlgadele, et ta polnud mind informeerinud ühest asjast ja saime kõik laua taga õhtul hilja selgeks viisakalt ja rahulikult rääkida + host ema andis mulle kaks vaba päeva, et ma end sellest kõigest välja puhata saaksin. 

Siit ka soovitus teile. Ükskõik kui raskeks olukord ei lähe, kui probleem on siis istu probleemiga maha ja suhtle. :) 

Okei nii minnes tagasi põhiteemale.

Sõin siis kogu tripi jooksul praeguseks minu jaoks suht õõvastavat toitu. Olen nii võõrandunud sellisest toidust, et mul tuleb maomahl üles, kui tagasi mõtlen. Esimesi päevi mäletan väga hästi. Mul olid tohutult palju gaasivalusid, ōhupalli tunne, suvaliselt tulevad kõhuvalud ja jõuetus + koguaeg tekkis uus isu. Ja fakt on see, et USA toitudes on mingid ained, mis tekitavad uuesti isu. Ilma naljata. See pole normaalne, et ma teen endale juurviljahautist-kõht on super täis ja siis ma söön mingi neli suurt Snickersit ja mul on ikka veel isu???!? Ajuvaba. Või kui tellin kuskil prae..joon kohvi ka kaks tassi kõrvale ja mul on ikka veel isu. 

Väljas käies oli kõik õlis praetud..õeh. Siin ei keedeta v aurutata v praeta kerges õlis, vaid ikka fritüüritakse MÕNUSALT nii et sulle tuuakse praetud kala lauale nii et sul süües on huuled nagu seakamaraga üle käidud. 

Kuulge mis asi see salat on???? Mingi suure taldriku peale saad peotäie MAGUSAT porgandi-kapsa salatit, mis on segatud majoneesi ja tonni suhkruga vist? 

Aga USA toit on üsna kaval, kui mul tekkis kolmandal päeval ei taha enam effekt, siis neljandal päeval hakkas juba meeldima..vöäk tagasi mõelda, aga eks kemikaalid ole võimsad asjad, mis nad lisavad toitudesse. 

Mul kadus siis energia, tekkisid täitmatud toiduisud ja koguaeg tahtsin näksida. 

Ja siin ka väike kokkuvõtlik pilt sellest, mida ma sõin...

Ausalt ka inimesed, kes te seda teed liigute..te teete endale nii vaimselt kui füüsiliselt karuteene kui nii tahate elada. 

Praeguseks on kaks nädalat peaaegu tripist möödas ja olen kujundanud taas tervisliku eluviisi tagasi endale. Kas just dieet, aga mul on lihtsalt mudaauguni USA toidust. Käin 2 korda nädalas poes endale värskeid juurvilju/köögi- ja aedvilju soetamas + kala/kana ja puuviljad, mis tegelikult ei ole odav lõbu, aga on mu tervise hinda kullaga väärt. Mul on kadunud näksimisisud ja kõht saab kergelt täis, küsimus on ainult enda tahtmises. 

Emmega skaipides luges ta mulle mingi tsiki blogi, kus tsikk mainis, et iga kolmas reklaam telekas on dieedi reklaam. Tõsi. Toidust üle ega ümber siin ei saa...see reaalselt vahib sulle igal pool vastu. Näiteks täna telekast vaadates reklaamiti toidulõhnadega VILDIKAID lastele. No mida????? Eihhh jah sobib! Mul kohe äriidee, teeks mäkis beebieine ka? Noh...purustatud friikartulite püree ja siis mingi burksi shake piima kujul ja kui juba nii läks siis võiks aastastele juba lutsutavaid šokolaadirulle ka anda ju! 

:)) eeskuju missugune

Alustasin eelmine nädal kooli ka. Väga rahul, mõnus vaheldus tööle ja saan linnaliinidega nüüd ringi trippida. Peale tasemetesti öeldi, et mulle pole veel õpetajat. Aga juba leiti uus :) 

Ok sõpad, eks ma kirjutan siis kui midagi põnevat tuleb. September ja oktoober peaks vaikne ja kiire tulema. Novembris saan teile kindlalt tänupühadest, Halloweenist kirjutada ja detsembris kogu jõulumenust. Septembris plaan ka kluppi minna, et näha mis melu siis seal on ja Ameerika jalgpalli minna vaatama. 

Keep thuggin' 

Kokkuvõtlikult roadtripist

Vihma sajab ja äike välgub nii et kogu maja väriseb, nüüd mõnus muusikat kuulata ja kirjutada maha see roadtrip. 

Kestis 12 päeva, algas kolmapäeva pärastlõunal.

1. Päev

Juba esimestel tundidel ootasid meid rohkem kui poole tunnised ummikud. Möödusime jõhkrast liikluõnnetusest..auto oli täiesti maatasa. +oleksime peaaegu kilpkonna kiirteel alla ajanud..mida tegi meie tagune auto. Pole miskit parata, seista ja kiirust alla võtta ei saa. Hotellis ööbimine

2. Päev

Hommikul kell seitse headslappisin end üles. Tunde sõitu ja jõudsime South borderini välja. Mingi Mehhiko laadne väike külakene..mis oli tol kellaajal täiesti välja surnud. Olime ainsad, kes suures jäätise kohvikus end sappa võtsid..oi jäätis oli hea. Valik oli ka nii suur. Peale seda jälle tunde sõitu ja midagi rohkem me põhja poole sõitsime seda pikemad olid ummikud. Sain elus esimest korda näha tubakapõlde ja õhtul olime Virginias(Washington DC). Jätsime nüüd auto sinnapaika ja läksime Georgetown ülikooli(seal on igasugused presidendid käinud, tipparstid jne sh ka minu host vanemad mõlemad). Käisime lihtsalt ringi ja muidugi nad pildistasid pool päeva. Sain fännipoest(siin igal ülikoolil nö fänni-nänni pood) t-särgi. Lõpuks saime ka tänavatele liikuma ja nägin mustmiljon tänavaid ja seisin jälgedes, kus on väga tuntud filmivõtted tehtud. Õhtusöögi veetsime ühes pubi-kokteili lounge'i laadses kohas, kus minu host vanemate jutu järgi käivad maailma kuulsaimad bürokraatia inimesed söömas. Ütlesid, et võimalus, et sa istud praegu kohal, kus Kennedy istus, on väga suur. Isiklikult mulle see pinget ei paku..hull asi kah, igal pool alati ju keegi istub, mis vahet sel on kas Kennedy istus siin aastaid tagasi. Peale sööki viis host ema mind Georgetown ülikooli katusele..ja vat see oli üks moment mis pani ahhetama...pimedas suurele linnale vaade..linnatuled. Perfekto

Siis vups hotelli..kus liiter Eviani vett oli 8 dollarit. Jap tere tulemast USA-sse, tahad limonaadi maksad vähem kui puhta vee eest.

3. Päev

Trippisime mööda Washingtoni ringi. Nägin valget maja, kõige tuntumaid monumente ja oh kui palju ringi vaatamist. Armusin Washingtoni kohe ära, sest sealne ilm ja atmosfäär on lihtsalt nii Eesti sarnane ja mulle meeldib. Käisime Embassy streetil. Tänav ise koosnebki ainult erinevate maade esindusmajadest. Loomulikult käisime Eesti omas kah. Iseloomustaksin Washingtoni nii: tuuline, hall, ülikondades mehed. Capitol Buildingu juures kohtusin ka täitsa suvaliselt eestlastega..johhaidi kui särtsu täis ma läksin..nii kaua pole eestlasi näinud ma mõtlesin neile külakuhja teha. :DD

Meist möödus Marine1 helikopter..üsna lähedalt veel. Kes ei tea mis Marine on, siis see presidendi helikopter. 

Hard Rock Caffees sõime õhtust..The Killers jaaaniiedasi on seal kontserdi andnud, Elvis Presley esinemiskostüüm oli klaasi taga ja üldse palju erinevate rokkstaaride riideid ja esemeid.

Nägin FBI peakontorit aa ja üks asi jäi veel silma..inimestel huvitav stiil, eriti naistel, kanda oma kontoriseelikuga tosse..nooooojahhh. Sõit õhtul New Jerseysse, kus elab host isa õde. Olime ööd seal.

4. Päev

Hommikul praamiga New Yorki(Manhattanisse) sõit. Vat see oli ka elamus omaette, nägin Statue of Liberty ära ja skyline of Manhattan ja Brooklyn oli viis pluss. Sõime lõunat, tellisin endale green eggs and ham. Peale mida jalutasime kurikuulsal Wall Streetil, käisime eksklusiivses Tiffany & Co juveelipoes(ehted algavad tuhandest dollarist) ja käisime Saint Pauls chapelis. See väike kirikukene oli ainus ehitis, mis kaksiktornide rünnakul säilitas oma algse oleku..sellega ei juhtunud mitte kriimugi. Mitte ühtki mõra nada prada..ometigi see oli niii lähedal kaksiktornidele. Peale seda läksimegi kaksiktornide mälestuskohale, mis oli tõesti ilus. Monumendid hukkunute auks olid hästi läbi mõeldud ja võtsin ainsalt puult, mis kaksiktornide platsil elama jäi, ühe lehe kah mälestuseks. Sõitsime kuue paiku õhtul tagasi praamiga New Jerseysse ja siis autoga tagasi host isa õe majja, kus istusime pikalt õhtulauas. 

5. Päev

Hommikul sõit Bostonisse. Boston jäi mulle silma erakordselt puhta linnana, kus inimesed olid ka soojad. New York on räpane muideks + inimesed on tohutult külmad ja ennast täis. Pole eales nii kaike inimesi näinud(loomulikult ei kehti kõigi kohta). Ülejäänud päeva lihtsalt sõitsime jällegi ja õhtul oli mäng USA suurimate pesapalli rivaalide vahel Boston Red Sox vs New York Yankees. Südaööl sai mäng läbi ja ma kukkusin reaalselt voodi riietega. 

6. Päev

Kuna minu jaoks on raske omastada ajaloolist infot giididelt kes räägivad kiirelt, kujunesid giidituurid minu jaoks puhtaks üleskeritud tibutantsuks. Minu host vanematele aga räigelt meeldib ajaloolist juttu ja harivat juttu kuulata, vedas neil. Sõime lõunat Iiri pubis ja õhtul külastasime kurikuulsat Harvardi ülikooli. Sain fännipoest Harvardi pusa :) Parim ost tripilt.

7. Päev

Oma märkmikusse kirjutasin seitsmendast päevast nii(meelega kirjutasin et meelest ei läheks tegevused):

-Täislaks väsinud päev. Igavad kohad, päeva lõpp mõnusam. Newportis host pere sõprade juures õhtusöök.

8. Päev

Alustasin oma hommikut Dunkin Donutsiga ja siis perega läksime ühte häärberisse...waow. Nii palju kullast disaini ja kõik oli nii ilus lihtsalt. Vaadet ma parem ei kirjeldagi..oma silm seletaks kõige paremini. Vaade oli ookeanile. Newportis olid üldse tõsiselt ilusad majad ja vaated majadelt olid billioni dollari vaated lihtsalt.

Sõime lõunat Newport military baasis, kuhu iga inimene ei saa sisse. Peale sööki proovisime kiirelt kapata esimese The Great Gatsby filmi(originaal filmi, mitte uue kus DiCaprio on) maja vaatama, aga uksepealt meile ei vastatud. Nuuks. Tagaaeda saime ikka ja vaade oli jälle imeline. Sõime perega mereannide restos õhtut ja sõitsime mööda rannikut ringi, nii palju ilusaid losse ja maju..meenutasid hullult muinasjutte. Tagasi sõit New Yorki ja nägin umbes viisteist minutit New Yorki panoraami linnatuledes..elu ilusaim film.

9. Päev

Veetsime enamus päevast host isa õe majas. Hommik ja lõuna olime kuskil ajaloolistes kohtades jälle. Kuna ma tegelesin terve roadtripi lapsega, siis ma ei mäleta enam neid asju. Õhtul grill aias ja jutu ajamine.

10. Päev

Head aega New Jersey. Kaheksa tundi autoga sõitu tagasi Florida poole. Muideks. New Jerseys seaduse vastane autot ise tankida. Keegi autost ei või tanklas väljuda, vaid teed akna lahti, annad kaardi ja vuala. Pestakse esiakentki samal ajal kui tangitakse autot. assoh

11. Päev

Kirjutasin märkmiku lühidalt sellest päevast nii: -Suht passsaauguni sellest tripist. 

12. Päev

Tagasi Floridas ja olin õnnelik et see kõik lõpuks läbi. 

Nagu näha pole jutt entusiastlik. Lootsin tripist enamat, aga juu host vanemad arvasid, et kui nad kõik mu eest kinni maksavad, siis olen ka nõus koguaeg beebit hoidma. Sain hetki endale ka loomulikult, aga ma olin koguaeg lihtsalt nii väsinud, et ma puhkus momentidel ka ei osanud normaalselt olla.

Lisan pildid ka varsti sellele postitusele. 

Müüt/fakt ja roadtripi miinused

Eks ikka iga inimene enne ei veendu, kui ise reaalselt on olukorras. Olen pikemalt tahtnud kirjutada sellel teemal ja enne oma roadtripi postitust võtsin asja kätte.
Päris palju saan inimestelt optimistliku-naiivset kaja, et ''noh, sul ju USA-s nii hea elu'' ''meelakkumine'' ''raha tuleb kui putru'' ''sa ainult ju tripid'' ''kõik on tasuta'' jaaaaniedasi.
Ma ei kurda. Millegi eest ma siin maksma ei pea ja tõesti kuna mu host isa pere elab igas Ameerika otsas, siis tripid on iseenesest mõistetavad. Aga ega ma reisidel aitähi eest ei käi. Tagaistme roll 17 kuuse VÄGA kiirelt kasvava poisiga, kes on hakanud oma iseloomu näitama, pole kergemate killast. Vastutus on suur ja kuna mina pole lapsevanem, on seda enam mul pinge alati mega voltides ja isiklikult teeksin nii palju asju teisiti, aga jällegi-pole minu laps, ei ole mul ka õigust tema kasvatusmeetodeid ise korraldada. Olen õnnelik, et olen saanud mööda osariike trippida, aga ma ei teeks seda eales enam lapsega, kes pole minu. 12 päevane roadtrip lihtsalt näitas täielikult, kui stressi võib vaimselt ja füüsiliselt mind kogu see tagaistme roll tõmmata.
1. Mitte ühtegi korda tripi jooksul ei saanud ma rahulikult söögikorda nautida. Hommikusöökidel hotellis pidin toitma ja alati meil oli kiire. See ajab eriti pahuksisse mind, kui pean kiiruga sööma, sest kiiruga süües ma ei saa kunagi kõhtu täis, ajage mulle kaks kausitäit saiakesi ette ja kiiruga süües ma tunneks ikka et kõht on tühi. Autos jätkus lapse söötmine. Kui sõitsime kuhugi drive-ini ja laps nägi et ma sõin hakkas alati vinguma, sest ka tal oli kõht tühi. Viimasel päeval tripil süües viskas mul kopsu üle maksa, sest ma polnud kahe nädala jooksul mitte ühtegi korda normaalselt saanud süüa. Siis ma sõingi oma einet ühe käega turssis ja teise käega söötsin last. :D Kaant ma kunagi pealt ei viska, vihasena suhtlen kas vastava isikuga, kellega mul probleem on või kui on tegu lapsega, siis olen lihtsalt vait ja lasen endal maha jahtuda. Pealegi, pole ju tema süü et tal kõht tühi.
2. Kogu reisi jooksul olin välja magamata ja viimased reisipäevad viisid mind stressi. Välja magamatuse põhjus on see, et host ema oli tohutult palju igasuguseid ajaloolisi giidituure planeerinud-mis oli minu jaoks järjekordne kuul pähe kui igav või teine asi kui läksimegi kuhugi huvitavasse kohta, siis laps ei tahtnud ühe kohapeal kaua olla ja nii ma pidingi lihtsalt nagu tuulispask igalt poolt läbi lendama ja ruttu nägema. Lootsin et New Yorkis saan kuskile shoppama minna, aga 0. Ainuke glamuurne ja kallis pood kus me käisime oli Tiffany & Co(ehted algavad tuhandest dollarist).
3. Host emps tegi kaameraga nii palju pilte et mu elu jooksul ka vist nii palju pilte kokku ei tule. Loomulikult enamik kõik lapsest näiteks mingi ajaloolise monumendi ees murul mängimas või blablabla. Laps oli ise nii väsinud ja nuttis aga ei saa enne minekut, kui laps ikka pildil naeratab. Ufoporno, jällegi ei ole mul siin sõnaõigust, sest igal ühel oma kiiks. Lihtsalt kahju oli lapsest, kui silmaga oli näha, et ta lõunauinakud on poolikud olnud ja ta söögikorrad kellast väljas puhtlihtsalt sellisel põhjusel, et pilti PEAB saama. Ja mis te arvate kes ta rahutust siis tagaistmel pidi rahuldama kui peale pildistamist ta oli üleväsinud ja torssis? mhmh
4. Rääkides lapsele väga tähtsatest päevastest uinakutest, umbes 5 korda ta lihtsalt äratati mingite mõttetu asjade pärast üles. Näide: tankla peatus, laps on sügavalt magamas ja host ema tahab, et lapse suu oleks puhas, tuleb lapsepoolsel küljeuksel sisse ja hakkab suud puhastama. no bljt siis ma mõtlesin jälle et kas tõesti sa tahad lapse nuttu kuulata niigi pingelisel tripil. Loomulikult ta ärkas üles ja pidin jälle tegelema. Või siis äratati üles, et pilti saaks..no what da vuuk.
Minu jaoks oli see reis ühelt poolt võimas kogemus, eriti New York, kus käisime kaksiktornide mälestuskohal ja Wall streetil jalutamine, Statue of Liberty ja New Yorki menu. Minu õnn olid õhtud ja hilisemad tunnid, kus laps magas ja sain nautida öövaateid linnadele ja omas mullis lõõgastuda.
Tõrts tuld karikasse oli aga see, kui läksime õhtul kell kuus mängu vaatama. Pakkusin algul et jään lapsega hotelli, panen ta magama ja vaatan teda, sest olin ise ka väsinud. Kuna neil on kombeks laps igale poole kaasa võtta ja nad ikka tahtsid, et ma kahe kuulsaima rivaali mängu näeks, otsustasin nende rõõmuks kaasa minna. Teadsin, et sellest ei tule midagi head ja nii oligi. Piletite järjekorras oli laps juba jorssis ja väsinud ja umbes kella üheksaks oli laps täiesti üleväsinud. Host isa proovis kussutada(sest mina nii hilja enam ei tööta) ja tegi ei tea mitu sada imet ja sama ka host ema..ei õnnestunud. Kuna mul oli südamest juba hale lapsest, ütlesin host isale, et võtan siit teatepulga üle. Andis siis lapse mulle ja panin ta täiesti läbi nutetud näo oma kaela juurde ja hakkasin elmari tantsuõhtut talle ümisema. Sekundi pealt jäi tasa ja kussutasin teda nii tunnike kuni ta oli täielikult maha rahunenud ja siis läksin, laps süles, jalutama..ja nii ta lõpuks 11 ajal magama jäi.

Ei ma pole vinguviiul, vaid kirjutan asjast just nii nagu see on. Mu elu pole siin pudrumägi ja vahuveini jõgi. Päevad pole vennad ja hetkel loodan järgmisele nädalale ja sellele nädalavahetusele, et üle pika aja saan endale rahu ja oma aega lubada, et ma ka LÕPUKS leiaksin kooli minnes ka tuleval esmaspäeval endale sõpru, sest üksi on aeg-ajalt raske olla. Enamik au pairid õnneks leiavad üsna kiirelt uusi nägusid, aga kuna Tallahassee pole au pairide magnet(olen ainus siin) ja minu naabrid on enamik vanemad inimesed, siis pean end ise meelelahutama.
Roadtripi päästiski ära need öövaated linnadele hotellidest. Ma ei saa mainimata jätta New Yorki öövaadet autos olles kaugelt..mu silmad pole siiani midagi nii ilusat näinud.
Lemmikuks sai koheselt Washington, sest ilm ja linn meenutasid väga väga Eestit.
See nädal saab pool aastat USA-s ja loodan et see viimane pool tuleb sotsiaalsem. Mulle meeldib siin, aga igatsen Eestit ikka kümne küünega ja ootan pikkisilmi kohtumisi armsamatega.

Olin muide katsejäneseks terve reisi aja. Sõin ainult rämpstoitu ja magusat, et näha mis mõju siis tervisele täpsemalt on, sellest kõigest teen ka veel eraldi postituse piltidega.

piäs

Roadtrip USAs

Viis päeva on tripi algusest möödas ja praegu postitan siia ainult pilte, sest olen hetkel hotellis ja kell on pool kolm öösel. Oleme perega just NY Yankees vs Boston Red Socks mängult tulnud. Viie päeva jooksul käisime Washingtonis, New Yorkis ja täna Boston. Juttu on kui pudrumägesid, aga iga asi omal ajal, lisan veits silmailu ja nädala pärast ka jutud.