100 päeva Ameerikas, väike puhkus Naplesis 1

Juba ongi 100 päeva täis. Täitsa lõpp kuidas aeg vuhiseb mööda. Alles nagu olin veebruaris koolitusel tsikkidega ja nüüd tervitab juuni kuu.
100 päeva kokkuvõtteks võin öelda, et see on olnud täis muhke ja lohke ja naeru ja kilkeid.
Esimesed 30 päeva:
Kõik on super äge, uus. Kohmakas ka ei ole, kuna uus keskkond tundub kui lihtsalt üks puhkuspaik ja pole mingit tunnet kah, et kohanema peaks. In fact, mis asja need inimesed räägivad, et kohanema? Tunnen end ju nii hästi siin. Vabal ajal avastan ringi nagu hull, kaubanduskeskused ja kõik on nii ligitõmbav nagu kleeplint.
Kohmakas ja võõras oli olla beebiga esimene kuu..tohutult. Vahepeal täitsa mõtlesin, et mida ma siin teen, ma küll kunagi ema ei taha olla, kui nii saamatu olen.
30-60 päeva:
Hakkan juba end kohmarohmalt tundma, sest kohanemine ja kultuurišokk hakkab kohale jõudma. Tekib igatsus omaksete ja Eesti looduse järgi, kuigi olen super rahul oma valikuga. Ei välista, et mõni päev oli lihtsalt hallim kui hunt üksi metsas. Kuna mul pole siin absoluutselt mitte ühtegi oma vanuselist sõpra..veel, siis süvendas igatsust. Samas käisin tudengite majas möllul(kus sain aru et räiged möllud pole minu teema). Hakkasin rohkem spordiga tegelema, et end tegevuses hoida ja mitte omaette iPodiga internetis passida.
60-100 päeva:
Selle perioodi esimene pool on seni üks raskemaid olnud, aga ma ei usu et mul enam raskemaks läheb, sest kolmas kuu pidigi kõige raskem vaimselt olema(veel suurem igatsus, kohmakuse tunne, moss moss). Praeguseks tunnen end USA-s nagu kala vees ja igal pool on mugav olla. Pluss olen õppinud üksi olema ja end rakendama rohkem tegevustesse. Olen ülimalt maha rahunenud pidutsemiste ja alkoholi osas. Pole tilkagi võtnud ega kutsu ka(ainus asi mida ma endale harva lubaksin on pokaal veini mingi ninnunännu juustuga või vahuvein vannis)..ja üldse maailmavaated ja arusaamised asjadest muutunud. Väga-väga rahul, et oma elu kardinaalselt muutsin seoses Ameerikasse tulemisega. Beebiga oleme täielikult Sina peal, inglike igas päevas mul.

Hea võimalus, täpsemalt öeldes. parim võimalus noortele, kes pole oma tulevikus kindlad, ei tea mida tahta või kellel on vaja muutust oma elus või lihtsalt tahavad mingi uue kogemuse osaks saada.

Ja lõpuks kaua-oodatud puhkus Naplesis. RAKSAKAS!! Mu elu parim puhkus seni. Täitsa pekkis kuidas ma nautisin seda aega seal. Alustasime sõitu reedel kell kolm pärastlõunal. Käisime kohalikus Starbucksis, et teed ikka korraliku koffeiini laksuga alustada(kaheksa tundi autoga sõitu siiski). Ostsin äsja ühe üli üli hea raamatu ka, mille autosõiduga läbi lugesin.

 Enne ühte öösel jõudsime Naplesisse hotelli, sooja oli 30 kraadi aga jube niiske. Kuna sõit oli beebiga, siis pidime ju ikkagi peatama ja sööma ka vahest, seega venis sõit pikemaks. Aga beebi pidas super hästi sõidule vastu, imestan. Naples on üks jõukamaid linnu Floridas, samas ka üks puhtamaid. Sooja oli nii palju et oleks asfaltil muna saanud praadida ja muide vähemasti Naplesis kuumaga võib väga lihtsalt jalavillid saada paljajalu olles, nii kuum on asfalt päikse käes lihtsalt. Ja mina totulotu läksingi paljajalu :D Et mitte ville saada hüppasin ühest kohast teise koguaeg nagu vetsu oleks vaja, päris valus oli ikka seista.
Laupäev:
Hommikul Mehhiko lahe äärde minek. Veetsime rannas kaks tundi u. Rohkem ei tahtnud kah, kuna see hakkas tõsiselt üle rahvastuma ja samal ajal oli meie seljataga mingi võrkpalli turniir, mida tuli filmima FOX spordikanal. Päris tõsine battle pidi olema. Aga vesi...holy mama. Niiiiii soe vesi!! Need lained, liiv ja mõnus pehme tuul.
Siis läksime Itaalia restorani lõunat sööma. Naplesi kesklinnas oli tohutult palju Itaalia kööke. Ja Naples ise meenutas veidi Tartu Raekoja platsi suvisel õhtul, kus õhk on mõnus, inimesed on väljas söömas ja päike vaikselt loojub..ruumaantika. Tiirutasime autoga ka igal pool ringi ja käisime üheksa miljonit dollarit maksvas majas(mida ma kutsuksin häärberiks pigem). Dušširuumide suuruseid võis vabalt võrrelda keskmise eestlase elutoa suurusega. Aga vaade maja kolmandalt korruselt..aaiiia karamba.
Naplesis majad muide maksavadki nii palju. Nagu eelpool mainitud, see on üks jõukamaid linnu ja seal pmts ainult rikkurid elavadki, kes tulevad puhkust sinna veetma. Õhtusöögi veetsime Iisraeli restoranis. Luban, et lisan pildid sellel nädalavahetusel, siis kirjutan edasi teistest päevadest.
Ja midagi üheksa miljoni dollarilisest majast kah(vaade kolmandalt korruse terrassilt ja erinevad ruumid). Kahjuks ma ei mäleta selle mehe nime, kes seda maja hetkel omab, aga ta pidi maailma topis rikkurite seas olema. Tegeleb sõna otseses mõttes igasuguste aktsiatega(nafta, kinnisvara jneee)

Hooaja viimane mäng

Nuuks! Sõna otseses mõttes. Pesapalli vaatamine oli nii damn fine minu jaoks ja nüüd hooaeg läbi. Augustis algab football season. Jään sellele lootma. Veetsime mängu siis sviidis. Sviidi eelised on söök, (liha, hot-dog saiad, krõpsud, tortillad, juurviljad dipikastmega, kastmed, köögiviljad) jook, (sviidis külmkapp kus vesi, coca-cola,sprite) tuulikud mis tagavad õhu ringluse kuumadel päevadel ja katus mis tagab täieliku varju päikse eest + see et sviitides ei liigu rahvast kui murdu ringi ning mugav liikuda. Host vanemad käisid sviidi eest 500 dollarit välja :D nii et jah. Mänguga jäin üli rahule, kuigi kodutiim kaotas aga see tegigi jälgimise pingelisemaks. 

Sviidi taga sai rahulikult telefoniga rääkida ja veidi kõrvu puhata(ameeriklased on mängude ajal sama valjud kui kogu Tallinna lauluväljak sopranit lauldes) ja mõnus silmi ka puhata...

Tavalised istekohad on siis sellised(lagi päike ja pikad pingid) eelis on see, et vaatajatel pole kaitsevõrku ees, mis tähendab et pall lendab publikusse ja õnnejunn oled küll kui endale püüad. 

Jään igatsema seda pere traditsiooni. Nii armas oli alati vaadata kuidas isad oma poegadega tulid mängu vaatama, fänniriided seljas ja autogrammide jaoks ostetud pesapallid käes. Mängijad olid alati lastega nii sõbralikud ja rõõmsameelsed ka ning rääkisid hea meelega enne mängu soojendust posti najal juttu. 

Aga üli vinge laupäev oli. Üle pika aja üks meeldivamaid. :)

3 kuud Ameerikas

Kuidas näeb välja minu tavaline tööpäev?

Esmaspäev, kolmapäev ja reede.
6 am/7:30 am - ise valin, kui tahan rattaga hommikul sõita siis kell kuus, kui ei viitsi, siis 7:30
8 am - valmistan beebile hommikusööki(keedan putru jne)
8:15 am - beebi tuuakse mulle, vahetan riided ja mähkme, beebi hommikusöök
9 am - lasen beebil veits omaette mängida, tegelen samal ajal köögis nõudega, siis loeme raamatuid, mängime, harjutame kõndimist
10 am - beebi snäkk, minu hommikusöök
10:30 am - kui ilus ilm väljas, panen beebi vankrisse ja jalutama, kui pole siis loen talle omal valikul mingit raamatut, ükskõik milline, kuni ta magama jääb süles.
12 am - beebi lõunasöök
1 pm - beebi pesu pesumasinasse/kuivatisse, loeme beebiga raamatuid, mängime
2 pm - loen beebile raamatut/lähen välja jalutama või laulan magama, enda valik
3 pm - beebi õhtueelne söök
4 pm - host ema võtab beebi üle
Teisipäeviti ja neljapäeviti hoian veel lisaks 5 pm - 7 pm.
Nädalavahetused õnneks vabad. Vahest teen lisatunde ka, kuna ma tõesti ei mossa kui pean nii armsaks saanud beebit hoidma. Ta viimasel ajal eriti ägedaks läinud, proovib esimesi sõnu kokku puterdada ja korraldab tsouke. Vahest jällegi tuleb host ema töölt varem koju ja ütleb mulle, et okei, tänaseks kõik.
Peale tööd olenevalt kuidas mu enesetunne on ma kas lähen kohe jõusaali/pikutan tunnike kuni poolteist peale mida lähen mitmeks tunniks rattaga sõitma ja koju tagasi jõudes ongi kell üheksa ringis ja ega voodist kaugemale eriti ei näe, kui tead et järgmine päev vaja vara üles ärgata.

See laupäev ehk homme on hooaja viimane pesapalli mäng ja host vanematel õnnestus sviit saada. Hea vaade mängule ja loomulikult, et lähen. Järgmine nädalavahetus aga trip Naplesisse. Autoga kaheksa tundi sõitu..ulalaa
Avastasin täna rattaga sõites ühe jõhkralt hea matkamise raja, kus eraldi on veel ratta- ja rulluisu rada. Rajal sõites oli täiega tunne, nagu oleks Taevaskojas, mets ja see vaikus meenutab Eestit. Mul on plaan siis veidi midagi teistsugust teha ja mõtlesin, et võiks iga kuu alates juunist mingeid pikemaid sõite teha. Alustan siis juunis 60 miiliga ja lisan iga oldud kuu eest Ameerikas kümme miili juurde seni, kuni tunnen, et suudan oma rattasõidu ja füüsilise tervisega/koormusega tasakaalus olla. 60 miili pole teab mis distants, aga kuna mul siiamaani üks põlv annab tunda, siis võtan asja vaiksemalt. Parem midagi, kui mitte midagi :) Etem tegevus minu arust, kui meediaportaalides istumine ja teiste elude kommenteerimine(ei pea ennast silmas).

xoxo

#RideWitMe

Laisk olen, ei viitsi blogi kirjutada.
Vean end kokku selleks korraks siis.
Eelmine nädal oli siin Parade of Homes. Majad, mis on müügis(no ikka korralikkud, kalli siseviimistluse ja kvaliteediga) olid igale inimesele läbi-käidavad. Valisime host empsiga kataloogist varem majad valmis, mida vaadata tahtsime ja opladii ma olin peale kolme maja läbi vaatamist nagu labidaga pähe saanud, nii läbi võttis. Ääretult palju sain ise sisekujunduse ja materjali viimistlusega seoses ideid. Umbes viiskümmend pilti tegin, millest enamik jätan endale hihi :D Maju ehitavad siin üles enam-jaolt Mehhiko mehed, sest nende töö on odavam, kui kohaliku tehtu. (u nagu meil sõidavad eestlased Soome ja Norra ehitama).

 Kuna Florida on pidevalt pluss 30 kraadi ümber ja niiskuse protsent on küllaltki suur(välja tuulevaiksel ilmal meigiga minna on sama suur viga kui meigiga ujuma) siis täiesti tavaline asi on siin kunstmuru. Ülemisel pildil on kohe näha, et muru eest on hästi hoolt kantud, niisutatud, kuid alumisel on tulemus, kui ise ei kasta. Kui tahad aias lilli hoida, mis ikka rohkem kui päeva õitseksid, peab ikka jällegi niisuteid sees hoidma päeva sees, lihtsalt närbuvad ära muidu. Aa ja väga in on sambad välisuste juures.

Aga millele panevad ameeriklased maja siseviimistlust tehes rõhku?
-laed sh valgustid, lae lahendused ja ruumilisuse tekitamine laele, kujundid

-köökides suured saared (teate küll köögi keskel suur saare moodi söögi valmistamise/serveerimise v söömise koht, tavaliselt saare ühes laiemas osas kraanikauss/nõudepesumasin ja vastas siis tühjem ala mille all on taburetid v baaripukid ning külgedel panipaigad/sahtlid/veinikapid)
-tohutult palju wc-vannitube ning siin on rikkurite värk see, kui sul on dušš ilma vannita. haha what? :D
-kamin, olgu see gaasiga funktsioneeriv v mitte, kamin on must have
-ei juleta väga värvidega mängida, enamik kodud olid täiesti igava värvilahendusega
-TOHUTULT palju panipaiku ja walk-in garderoobe. Täiesti tavaline oli see, kui garderoob oli keskmise eesti pere elutoa suurune. Garderoobid custom-made 
-Väljas suured varikatusega rõdud. Väga paljudel majadel olid kaminad ka väljas koos plasmateleriga.
-Helisüsteem üle kogu maja sh ka väljas. Kõlarid olid kuidagi lakke/seina sisse ehitatud.
-Kõikidel majadel olid täispuidust põrandad ja enamikel tumepruuni värvi.
Minule meeldisid kõige enam kaks maja, üks neist oli kataloogist kõige kallim, 900 000 dollarit. Kõige kallima maja disainer oli ise ka seal ning ta päris tuntud siin, rääkis meiega juttu ka sõbralikult. Teine maja meeldis mulle kontrastide ja väheste-kuid see eest mõjuvate elementide pärast, puhas lihtsus-kuid väga mõjuv.














Kes näeb, siis paremal asuval pildil on peeglis telekas, sellest sai vaadata ka kaminatuld/akvaariumi või mõnda muud lõõgastavat tausta.

 Järjekordselt paremal asuv pilt on siis kogu maja kontrolliv helisüsteemide võimendid, signalisatsiooni kontrollerid(mis olid kõik omakorda kontrollitavad androidi/iphone'iga). Mul jäi karp sellepeale lahti :D

Ja siis minu kahest kõige silmatorkavamast majast kokkuvõtlikud pildid. Kõige kallimas disainmajas ei tohtinud pilte teha, müügiagentuurid olid nagu mingid laserkanad kuklal, aga kuidagi õnnestus midagi teha. Esimesed kaks mosaiigi pilti kõige kallimast majast ja viimane(kolmas) pilt on normaalse hinnaga kõige silmapaistvam maja minu jaoks.

bangbang

Plaks ja järjekordne nädal ongi JUBA möödas. Kartsin täiega, et valude ja halva enesetunde tõttu tuleb üks raske ja pikk töönädal, aga just vastupidi. Alles oli nagu esmaspäev, tundsin end nii nõrgalt, et ei osanud voodist kaugemale mõelda ja juba laupäeva lõpp lehvitamas.
Esmaspäev siis algas tõepoolest ebameeldivalt. Mul oli süües paha olla ja üldse nii kui midagi sõin hakkas veel rohkem paha ja vahepeal oli päris raske ka lihtsalt seista. Siis kõik söömis režiim sassis, ajas seedimise paigast ära, jalavaluga ei saanud trepist üles ja alla kõndida, pidin üks aste korraga tulema, hullem kui vana tädike. Tänaseks on kõhuga kõik korras, söön nagu vana põrsas jälle ja jalavalu on tohutult parem. Kui eelmine nädal kirjutasin, et teen rattasõitu, siis seda ma jumal tänatud, tegema ei hakanud. Ilmselt oleks siis haiglas lõpetanud oma jalaga. Paistab et ka uuel nädalal ei ühtki treeningut, peab ikka selle valu põhjalikult enne välja saama, kui uuesti hakkan trenni tegema. Esmaspäev oli ka viimane ''päikse'' päev töönädalas. Ülejäänud päevad teisipäevast reedeni on ainult vihma sadanud ja äikest löönud ja ise jäin väga rahule, mõnus vaheldus. Äike oli täiega äge, vahest viskas südame trampima küll kui ikka lõi nii kõvasti, et magades ärkasid üles paugu peale, mis voodi värisema pani :D ja päeva jooksul beebile raamatut lugedes juhtusid kapis nõud ka äikse tõttu värisema. Nii et ekstaasi jagub.
Reedel käisime vihmaga mingil kunsti galeriide näitusel. Meenutas veidi tagasihoidliku festivali pigem. Jällegi tohutult söögikohti ja söömist. Galerii-söögikoht-oi söögikoht-galerii-OI IME söögikoht-galerii. Galeriid olid ausalt öelda suht igavad, silmailu minu jaoks pakkusid ainult ühed puidust käsitsi tehtud dekoratiiv peegli raamid ja seinakellad.
Laupäeval ehk täna käisime host perega Thomasville'is. Minu kodust u. tunni sõidu kaugusel. Hästi armas kohake väikse vanalinnaga-kus me ringi jalutasime. Päeva idee oligi lihtsalt ringi jalutada ja ilma nautida veidi uues kohas. Külastasime host emaga igasuguseid väikseid poode, mis tänavaid täitsid.

Ja tänavatel oli nii ilusad suured lillepotid. Hommikul kella üheteist ajal oli vaikne, kell üks olid need tänavad rahvast juba täis ja elu käis igal pool.












Pikka pidu polnud, läksime ühte üli häässe kohta lõunat sööma ja sõitsime tagasi. Ma ei viitsinud majas olla ja läksin Marshalisse esimest korda shoppama..oh boošemoi kus ma elanud olen. :D Tavapoed on ikka siuke rip off  Marshalli ja Tj Maxxi kõrval, et ma ei näegi mõtet mujal enam shopata. Kindel plaan on perele pakk saata. Sain siis ühele vennale Tommy Hilfigeri särgi ja teisele Nike'i komplekti. Ja loomulikult ei jätnud ma see nädal ilma plaatide ostuta, kollektsioon suurenes Schoolboy Q Oxymoroni ja Yo Gotti I Am albumitega.
Homme plaanis emale, isale ja õele midagi osta ja meelde tuli ka see, et järgmine nädal lähen ''majade paraadile''. Ehk siis inimesed, kes oma maju müüvad läbi agentuuride, neil nagu lahtiste uste päevad majas. Võid sisse astuda ja ringi vaadata, pilte teha jne. Majad on muide kõik suht ikka jõukamate inimeste omad ja asuvad uues rajoonis, mis minu kodust u viie minuti sõidu kaugusel.

piasss