New Flame

Reede hommik algas siis sellega, et mul oli eelaim, et 4th of July peaks mul ju siin ametlikult vaba päev olema..võtsin lepingu kätte ja seal mu vaba päev seisabki :D jee
Alustasime hommikul kohe sõitu Hudsonisse(u viie tunni kaugusel autoga) ja ma ei osanud midagi sellest nädalavahetusest veel siis oodata. Mõtlesin et igavavõitu tuleb, aga kes see siis üksi koju jääb puterdama, kui 4th of July on ikkagi? Hudsonis elavad mu host isa vanemad ja host isa õde. Kohale jõudes oli ilm nagu ikka, lagi päike, mõnus kuum. Pakkisin oma tuppa asjad lahti ja padavai panin tagaaeda purdele sillerdama. Tagaaias on siis kanal, kus voolab soe Mehhiko lahe vesi.

Umbes pool tundi sain purdel peesitada, kui tuligi host isa õde ja ütles, et tema poeg läheb 4th of July peole, kas soovin temaga minna? Kohene jah tuli ja läksime Nikolai ja Jake'iga viisakale peole. Tegu oli siis nende keskkooli kokkutulekuga ja 4th of July tähistamisega. Viibimine oli sellises hotell- korterelamus, kus oli ilus vaade Mehhiko lahele ja basseinid igal pool ümberringi jne. Söögilauast..oijah ma vist sõin kolm taldrikutäit toitu :D Nii palju oli sööki, et otsustasin KÕIKE proovida. Seega võtsin kõigest natukene midagi. Soolane taldrik ja magus taldrik. Šokolaadi brownie oli niiiiiiiii hea!

Pugisin kõhu mõnusalt täis ja ajasin ka juttu ühe armsa vanaproua Mariaga. Nikolai kutsus vahepeal veesuuskadega sõitma aga kuna mul bikiine njetu ja teksades nadi minna, jäi vahele. Mingi hetk tulid kutid tagasi ja läksime peo korraldaja korterisse..oh sa pele kus korter :D Perenaise pojal oli lemmikloomaks ahvikene, kes mu õlalt absoluutselt ära ei tahtnud mingi hetk tulla. Tegin paar pilti ka korteri korteri väliskoridori vaatest ja siis tagavaatest...mõnus ju ärgata, päike loojub täpselt õhtuti nende rõdul Mehhiko lahe kaugustes. Tutvusin peol veel mõne Nikolai endiste klassivendade ja ka ühe klassiõega. Kõik olid super sõbralikud nagu ikka ja aeg nendega möödus naerdes ja maailma eri kultuuridest rääkides. Uurisid hästi palju Eesti kohta, palusid mul USA ja Eestit kolme sõnaga iseloomustada ja jõudsime üheskoos järeldusele, et USA goal on 1. food 2. guns 3. party - tõsi.

Ja see on siin tavaline muideks, et kortermajade ees on tenniseväljakud või basseinid ja päevitustekid.
Peale seda korjasime Jake'i auto rahvast täis ja jällegi oli üks neist hetkedest, kus ma tundsin end kui filmis:D Palmid, soe tuul, aknad valla, mõnus muusika ja palju naeru..no mida enamat tahta?
Läksime siis ühe pererahva iga aastalisele aia 4th of July peole, kus oli üle küla rahvast koos..kõik olid tagaaias ja sööki oli jälle ropult palju, mängiti mänge, ilutulestiku lasti mingi pool tundi?! what :D, lemmikloomaks oli neil väike põrsamops ja telliti lastele täispuhutav liumägi suur veega o.O okei tegu vist mingi show offiga. Ma ei jaksanud palju süüa seega võtsin endale mingi muffini ja mingeid kooke veel mida ma lõpp-kokkuvõtteks ei söönudki lihtsalt. Punased cupsid on teemas-alati.

Selleks ajaks kui ilutulestik pool slammitud oli, läksime sama autotäie rahvaga mööda maju ringi trippima. Käisime kokku viies majas ja lõpuks ma mõtlesin et na kas käime kõik rajoonid ehk läbi siis. Okei, lõpuks jõudsime finaali ja opa mis villa meid ees ootas. Tohutult ilus ja suur maja tagaaiaga, kus me oma õhtut veetsime. Nagu ikka olin ma ainus pliks :D Kuna ma ausalt ka ei viitsi end täis juua siis pererahva poeg tõi mulle lamamistooli ja jõin oma ühte siidrit terve õhtu. Kutid ise mängisid kaheksa beerbongi(3 liitrit veini, 24 cans of beer ja 2 liitrit Kapten Morgani valget rummi). Sain õhtu ja öö jooksul tohutult naerda ja tüübid ise olid kapsalehed kella kolmeks öösel. Maja perenaine andis külalistetoa mulle, öeldes et teda ei huvita, kutid võivad põrandal ka magada, aga neiu peab toa saama. :D Luksus. Voodisse minnes oli selline tunne et ma pean vist redeli tooma..nii kõrge queen bed oli. Mõelda vaid kui valus mats oleks sealt voodist maha lennates. Majas oli kaks niiiiiii armsat koera, sain ühest pildi ka.


Hommikul tegi Chris meile kana ja pitsat ja laupäev võis alata. Jake sõidutas meid Nikolai majja ja sealt Nikolai omakorda sõidutas mind host isa vanemate majja, kus käis kähme lõuna, pesu ja vups läksime teise häärberi jalka mm-i vaatama. Maja peremees vastas ikka mõnusa vastuse..aa ma niisama lasin selle maja ehitada oma poegadele, et kui neil jalkatiim tahab sleepovereid teha võinii siis mõnus tiimiga siin chillida.  Peremees oli

arst(teadagi siin arstid sõna otseses mõttes rikkurid), maja perenaine oli oma disaini kollektsiooniga tegelev ärikas ja pojad jalgpallurid. Jälle sai süüa nii palju ja valisin jäätünnist endale iiri siidri...mis oli päris hea.

Peale jalka mm-i läksime host pere ja host isa õe perega USA nr 1 randa - Clearwater beach. Mu jalad pole elus nii siidisel liival sammunud ja samal ajal sooja vett nautinud. Pluss sain imeilusaid rannakarpe Nikolai emaga korjata. Rand oli meelelahutajaid ja artiste täis, kes esinesid. Veetsime päikseloojanguni rannas aega.

Vasakult: Mina, minu ees Nikolai õde Sabrina, kõrval Nikolai, Nikolai isa ja Jake :)

Aaah ma ei jõua rohkem kirjutada.. :D pühapäevast kirjutan järgmine kord edasi, aga väiksed uudised ka siis. Nimelt praeguste kindlate plaanide kohaselt stardime perega 30 juuli kuni 10. august roadtripile. Reis siis New Yorki, Washingtoni ja amishide külla plaanime ka minna ööks või paariks. Tean juba ette, et tuleb midagi vägevat..paljud inimesed ikka oma elus Washingtonis v New Yorkis ära käivad? :) 

Ja veel..olen hakanud mõelma, et ei tahagi Eestisse tagasi :D lol..tunnen end nii koduselt ja mugavalt USA-s, et ei usu ise ka silmi. 

Minu 4th of July

Seljataga on pikk ja lihtsalt meeletult hea nädalavahetus, millest kahe päeva jooksul siia piiika postituse rohkete piltidega postitan. Alustades sellest et 4th of July esimese poole veetsin Mehhiko lahe ääres hotellis (ropult rahvustoitu, mida ma varem ei olnud söönud), teise poole kenas villas kuttidega, kelle üle pikalt naerda sain..sest nad mängisid 8 beerbongi in a row. Laupäeva USA top 1 Clearwater rannas ja teises villas jalka mm-i vaadates, kuhu oli ostetud üle maailma häid õllesid/siidreid. Ning pühapäeval Mehhiko lahe äärde kanuutades.
Aloha

They don't know

Järjekordselt mitu mitu nädalat seljataga ja nagu ikka, aeg suht lendab, kuigi päevad on siin pikad ja kuumus kraadi võrra nädalas tõusev. Kuumusest rääkides olin nädal paar tagasi veel üsna kimpus, kuna ma olin sõna otseses mõttes niidetud selle lämbe õhu ja kuumuse tõttu. Nüüdseks jällegi harjunud, 33 kraadiga väljas jalutamas käia on mulle harjumuseks kujunenud. Juuli kuus peaks siin 39-40 kraadi nagu vahepeal ära viskama, nii et kõige kuumem ongi alles ees. :D
Tallahassee(koht kus ma elan) on Floridas suvel kõige kuumem koht ja talvel kõige jahedam. Tegin väikse shoti iPodiga et näidata lühidalt siis millised soojakraadid siin möllavad. Äiksepilvi pole ma mitu mitu päeva näinud enam ja siin on ka nii, et äike tuleb kahe minutiga, siis pool tundi kuni tund müristab ja sajab ning peale seda tuleb päike välja ja sama soe nagu ennist edasi. Kõige madalam temp. 23 kraadi on kuskil kella kolme aegu öösel. Ma põline jaheda armastaja imestan, et olen hakanud seda ilma nautima..ja olen KOGU elu olnud lubivalge nahaga ja ennast kõrvetanud, aga nüüd on hakanud nahale ka selgelt eristatav jume tulema ja plaanin augustis basseini äärde peesitama ka nädalavahetustel minna...
Talv hakkab siin umbes novembris või detsembris..ehk siis sellist ilma nagu pildil näha saan oktoobrini raudselt nautida.
Host perega nagu erilist midagi väga polegi teinud. Käisime üks nädalavahetus paadiga järvel alligaatoreid vaatamas, mis oli väga lahe kogemus. Nägin igasuguseid elukaid. Jällegi siia juurde fakt, et Eestis saab ju autoga veekogudele kergelt ligi. Võtad oma auto raffast täis, mõnus muusika, jutud ja sõidate. Siin kui tahad leida privaatsemat veekogu(ei pea silmas randa-lol siin ei ole sellist asja nagu priv. rand..liiga palju inimesi) siis pead maksma..u 10 dollarit 1 auto eesr. Oleneb kohast. Selle raha eest saad siis minna ujuma ja peesitama kohta, kus on life guards, avalikud käimlad ja söögikoht(no siin ei puudu söögikoht kuskil) ja oma parkimiskoht. Teine asi miks päris igasse veekogusse ei tuleks jalga tõsta on see, et siin on igal pool alligaatorid. Samuti olid ka seal. Vahest nii kahju mõtlen jalutades, et ohh jahutuseks läheks käiks korra vees ära, aga ei saa..võid kellegi lõunaks osutuda muidu :D
Põhjus miks me perega väha hoogsalt ei käi ringi praegu on see, et ilmselt juuli kuu lõpus või augusti algul lähme road tripile. Praeguste plaanide järgi Kanadani välja ikka ja vahepeal sõidame mööda teisi osariike ka. Küsisid mida ma oma esimesel puhkusel teen ja kutsusid endaga kaasa. Miks ka mitte, kaua ma USA-s ikka olen ja võimalus ka teisi osariike tasuta näha on ju boonus + Kanada ka. Host vanemad hetkel atlastega möllavad ja plaanivad reisi peatumiskohti. Tegelikult tükk tegu, sest beebi on ka ju.
Eile ehk laupäeval käisin shoppamas. Oli ammu juba plaanis endale käekott osta ja käisin Macys, Dillardsis ning ei leidnud sealt midagi. Alati mu elupäästja Marshalls aitas jälle välja :D
Kes ei tea mis on Marshalls, siis nüüd tead. Marshall on umbes nagu meil Denim Dreami outlet. AGA siin on super super suur vahe selles mõttes, et Marshallisse ei jõua saja aasta tagune või eelmise hooaja kaup ainult vaid ka uue hooaja kaup. Brände on loomulikult et mitmekümnetes kordades rohkem ja hinnad on teadagi, et naeruväärselt odavad kui Eesti omadega võrrelda. Saingi siis endale Itaalia brändi Alberta Di Canio 300 dollarilise käekoti 170 dollariga. Lisaks sellele leidsin endale esimest korda elus kleidi, mis mulle endale tõsiselt meeldis.

Tegin väikse kommipäeva endale :D

Ega midagi. Hetkel midagi väga uut ka pole. Augustis algab Ameerika jalgpalli hooaeg, siis saab sellest lähemalt kirjutada ja augustis lähen ka kuni detsembrini inglise keele kooli tunde võtma kaks korda nädalas. Paari nädala pärast saab viis kuud Ameerikas oldud ja ma ikka ja jälle imestan, et kuidas nii kiirelt? Reedel on kurikuulus 4th of July ja loodan, et lähme kuhugi ilutulestiku perega vaatama.

plaks

Tahtsin kunagi teha ka postituse USA köögist, aga kuna ma polnud tolleks ajaks piisavalt kursis ja sisse sulandunud, ei hakanud ka sisutühja teksti kirjutama. Sellest mis minu silmad on näinud, mida minu host vanemad hommikuks söövad, on tegelikult üsna masendav kirjutada. Käisin vahepeal ja kui siianigi viitsin, käin hommikuti kell kuus rattaga sõitmas. Loomulikult on teepeal McDonalds. Hommikuti on seal drive in-is üsna suured järjekorrad, seega võite juba arvata millega hommikusööki alustatakse. Minu host vanemad söövad hommikusööki kas nii linnulennult ringi lennates või kähmelt midagi kaasa tehes. Host isa tavaliselt valab endale tassi hommikuhelbeid ja valab piima peale ja minutiga sööb ära, või praeb ruttu kaks muna ja laseb oma iga hommikuse vitamiini tableti sisse ja adjö. Host ema kodus ei söö hommikust kunagi(va nädalavahetused) vaid teeb ruttu endale kaasa hommiku- ja lõunasöögi. Hommikuks teeb tavaliselt röstitud kaks saia, mille vahel on juust, kalkunifilee, tomat, salatilehed või baqueli(ei tea selle eestikeelset nimetust enam). Nii palju kui olen näinud, siis puder on pigem selliste fitness-rikkurite naiste toit, kes söövad küll vähe, aga aeglaselt ja korralikult.
Minu hommikusöök varieerub pudrust omletini. Alguses olid mu toidukorrad suvalistel kellaaegadel, sest beebi oli nr üks ja sõin alles siis kui ta magas või vahepeal jäid üldse toidukorrad vahele. Pikemas perspektiivis hakkas see mu toitumise tasakaalu muutma ja nädalake tagasi panin uuesti kõik toidukorrad õigesti paika, sest õige toitumine võrdub ka parema eluviisiga. Ehk siis hommikuks söön kas omletti värskete köögiviljadega, putru võileiva/marjadega, grill-võileibu/tavalisi võileibu või jogurtit mingi puuviljaga.
Lõunasöök on enam-jaolt tööl käivate inimeste jaoks kas kuskilt väljast ostetud või kodus kaasa pakitud. Host isa käib hästi palju Chick fil a's. Pmts salatibaar, mis propageerib kanaliha söömist. Minu lõunasöök on see, mis host ema on ise teinud või mis ma kapist ise kokku vaarin. Eelmine nädal tegin näiteks endale kala kerges tomatikastmes kartulite ja hernestega. Host ema tegi India toitu kana curry riisiga või siis jällegi tegi praetud kanafilee tükke ja ise hekseldasin värsket salatit Bulgaaria feta juustuga. Külmkapp ja sahver on alati sööki kõrimulguni täis, nii et erinevaid sööke saab alati teha. Lisan siis paar pilti ka, et oleks aimu keskmise kolme liikmelise pere toiduvarust. 

Õhtusöök on siin nagu igal pool mujalgi nii, et inimesed on väljas söömas. Host ema teeb tavaliselt õhtusöögiks Bulgaaria kööki. Viimasel ajal ta pole midagi teinud, vaid igaüks võtab kapist valmis tehtud toitu nii nagu tahab. Aega eriti pole ja host isa tuleb ka koju iga päev erineval kellaajal. Mõnikord tuleb siis kui mina juba magan ja mõnikord siis kui mul lõunasöök söödud.

Ameeriklased üldiselt on suured koogi, muffini, sõõriku fännid. Igas poes on alati mingid koogid olemas ja kui keegi tahab ''ise'' teha, siis ostetakse koogipulber, segatakse vesi sekka ja visatakse ahju..mis minu arust pole üldse ise tegemine. Piima ei müüda kilepakendites ja mina isiklikult pole näinud piima ka papp-pakendis. Kõik piimad on plastik kolme liitrises pläskus või pooleteise liitrises pläskus.
Hot-dogid ja burgerid on üsna nämmad. Ma ei mõtle väljast ostetud vaid ise tehtud. Hot-doge ma eriti ei puutu, ei kutsu. Aga värskest veiselihast tehtud kotletid, mida grillitakse ja siis saia vahele ketšupi või sinepiga pannakse on üli head, just liha. Veiseliha näiteks host emps tavapoest ei ostagi, teadagi mis kraami sa sealt saad. Fresh Market on siis selline koht, kust käiakse värsket kraami ostmas..üsna kallis pood ka.

Eelmine nädalavahetus käisin esimest korda kinos. iMaxis 3D ekraanil vaatasime dokumentaalfilmi ''Jerusalem''. Üli hea dok. oli. Beebi oli ka kaasas ja täitsa vait oli veel..jälle imestasin.

Eile möödus kolm kuud host ema ema surmast..imelik lause. Selle puhul käisime mälestusteenistusel peale mida oli kodus mälestus söömaaeg. Sain jälle maitsta erinevaid Bulgaaria toite ja grillisime väljas.

Naples 2

Teine päev algas päris varakult. Ärkasime kell seitse üles..ise täielikult nagu karud talveunest, nii hea ja mõnus uni oli, sest olime eelmisest päevas täitsa läbi veel. Sõime kähmelt(nagu usas ikka, midagi ei saa normaalses tempos teha, kõik on kähme-kiire-mugi-pugi) ja sõitsime Ave Mariasse. Ave Maria on väike community town, kus on ülikool, palju maju ja väike tänava allee..ja ilmselt palju muud mida me avastada ei jõudnud. USA-s on siis populaarne selline asi nagu nö ''väiksed linnad''. Keset tühjust on loodud väike linnake, mille keskel on paar kohvikut, kirik ja suveniiri poed. Käisime Ave Maria kirikus, mis oli hästi suur ja ilus. Väike fakt ka siia juurde, et Ave Maria kirik ja ülikool on loodud Dominos pizza looja poolt, kes annetas 1 billioni selle loomiseks.
Läksimegi hommikul kella kaheksaks kirikusse, kus oli latin missa. Kord aastas viiakse läbi Jumalateenistus, mida viidi läbi umbes tuhat aastat tagasi. Kogu teenistus oli ladina keelne ja mina ikka pea vasakule viltu kuulasin ja möhhetasin sto?

Kirik ise oli tohutult ilus. Peale teenistust käisime igaüks oma teed ringi kirikus ja siis läksime kohe üle tee asuvasse kohvikusse, kus sai kohvi laks sisse aetud. Muide olen jälle unustanud mainida, et siinsed kohvikud on täiesti teistsugused. Siin istud maha ja tunned end tõesti mugavalt. Väga paljudes kohvikutes on kaminad, telekad ja suured sohvad ja diivanid, laudadel ajalehed. Istud maha ja puhas relax, keegi ei aja taga sind kah pilkudega. Et teil aimu oleks natukenegi kohvikust...

Kohvid joodud, läksime jällegi üle tee asuvasse turismipunkti, kus ootas meid Jeep ja super super tore ja meeldiv loodusgiid. Sain ees Jeepis istuda..ahmisin konditsioneeri külma õhku, sest kui auto korrakski seisma jäi hakkas nii lämbe et oleks pannkoogina end teepeale visanud :D Läksime siis puutumata loodusrajale, kus otsisime alligaatoreid, karusid, madusid ja üldse kõike mida silm leida võis. Kuna saime kõik binoklid, oli palju kergem ringi jahtida silmadega. Alligaatoreid oli üsna palju ja liivasel rajal leidsime üsna palju alligaatori jälgi. Teepeal leidsin ühe mao..kellel oli küll pea otsast ära söödud, aga üsna suur oli minu jaoks..vuuuh kui selline oleks elus olnud ma oleks püksi kohapeal teinud vist. Hästi palju erinevaid ilusaid linde nägime, karusid ei õnnestunud näha. See kestis u tund ja pool, peale mida olime kõik nagu kartulipõllult tulnud töölised, sest puutumata alal ei kasuta keegi sul trimmerit ja niidukit. Hein slappis ikka vahepeal mõnusalt.
Kuna kuumus on üsna väsitav olimegi läbi nagu läti rahad, kui Jeepist välja saime. Läksime tagasi samma kohvikusse, et lõunat süüa ja tellisin smuuti, sest sellise ilmaga on suht ebameeldiv olla, kui kõht on täis. See ka tehtud läksime veeparki, kus ma lasin silma varikatuse all looja, nautides pehmet tuult ja soojust. Kuna ma pole eriline rannatädi, kellele bikiine meeldiks kanda ja basseinides ujuda, ei kutsunud mind need kah.
Peale seda läksime tagasi hotelli, et pesta ja riideid vahetada ning siis liikusime Naplesi kesklinna restorani, kus host vanemad kohtusid oma kooliaegsete sõpradega. Rääkisin ka nendega veidi juttu ja nad plaanivad kunagi Eestit külastada....sest vanalinna osad pidid oma romantilise atmosfääriga väga mõnusad olema(jap tõsi). Liikusime enne kohtumist ise ka vanalinnas ringi, jalutasime kurikuulsal 5th Avenuel ja ma ei tea mitu Lamborghinit, Ferrarit, Mustangit ja Porschet ma selle õhtu jooksul ära nägin..pole elus nii palju näinud korraga. Host vanemad ei lubanud enne edasi sõita kui pildi Lamborghiniga ära lasen teha.

Õhtu lõppes tohutult hea jäätise ja hotelli jõudes voodisse vajumisega. :)

100 päeva Ameerikas, väike puhkus Naplesis 1

Juba ongi 100 päeva täis. Täitsa lõpp kuidas aeg vuhiseb mööda. Alles nagu olin veebruaris koolitusel tsikkidega ja nüüd tervitab juuni kuu.
100 päeva kokkuvõtteks võin öelda, et see on olnud täis muhke ja lohke ja naeru ja kilkeid.
Esimesed 30 päeva:
Kõik on super äge, uus. Kohmakas ka ei ole, kuna uus keskkond tundub kui lihtsalt üks puhkuspaik ja pole mingit tunnet kah, et kohanema peaks. In fact, mis asja need inimesed räägivad, et kohanema? Tunnen end ju nii hästi siin. Vabal ajal avastan ringi nagu hull, kaubanduskeskused ja kõik on nii ligitõmbav nagu kleeplint.
Kohmakas ja võõras oli olla beebiga esimene kuu..tohutult. Vahepeal täitsa mõtlesin, et mida ma siin teen, ma küll kunagi ema ei taha olla, kui nii saamatu olen.
30-60 päeva:
Hakkan juba end kohmarohmalt tundma, sest kohanemine ja kultuurišokk hakkab kohale jõudma. Tekib igatsus omaksete ja Eesti looduse järgi, kuigi olen super rahul oma valikuga. Ei välista, et mõni päev oli lihtsalt hallim kui hunt üksi metsas. Kuna mul pole siin absoluutselt mitte ühtegi oma vanuselist sõpra..veel, siis süvendas igatsust. Samas käisin tudengite majas möllul(kus sain aru et räiged möllud pole minu teema). Hakkasin rohkem spordiga tegelema, et end tegevuses hoida ja mitte omaette iPodiga internetis passida.
60-100 päeva:
Selle perioodi esimene pool on seni üks raskemaid olnud, aga ma ei usu et mul enam raskemaks läheb, sest kolmas kuu pidigi kõige raskem vaimselt olema(veel suurem igatsus, kohmakuse tunne, moss moss). Praeguseks tunnen end USA-s nagu kala vees ja igal pool on mugav olla. Pluss olen õppinud üksi olema ja end rakendama rohkem tegevustesse. Olen ülimalt maha rahunenud pidutsemiste ja alkoholi osas. Pole tilkagi võtnud ega kutsu ka(ainus asi mida ma endale harva lubaksin on pokaal veini mingi ninnunännu juustuga või vahuvein vannis)..ja üldse maailmavaated ja arusaamised asjadest muutunud. Väga-väga rahul, et oma elu kardinaalselt muutsin seoses Ameerikasse tulemisega. Beebiga oleme täielikult Sina peal, inglike igas päevas mul.

Hea võimalus, täpsemalt öeldes. parim võimalus noortele, kes pole oma tulevikus kindlad, ei tea mida tahta või kellel on vaja muutust oma elus või lihtsalt tahavad mingi uue kogemuse osaks saada.

Ja lõpuks kaua-oodatud puhkus Naplesis. RAKSAKAS!! Mu elu parim puhkus seni. Täitsa pekkis kuidas ma nautisin seda aega seal. Alustasime sõitu reedel kell kolm pärastlõunal. Käisime kohalikus Starbucksis, et teed ikka korraliku koffeiini laksuga alustada(kaheksa tundi autoga sõitu siiski). Ostsin äsja ühe üli üli hea raamatu ka, mille autosõiduga läbi lugesin.

 Enne ühte öösel jõudsime Naplesisse hotelli, sooja oli 30 kraadi aga jube niiske. Kuna sõit oli beebiga, siis pidime ju ikkagi peatama ja sööma ka vahest, seega venis sõit pikemaks. Aga beebi pidas super hästi sõidule vastu, imestan. Naples on üks jõukamaid linnu Floridas, samas ka üks puhtamaid. Sooja oli nii palju et oleks asfaltil muna saanud praadida ja muide vähemasti Naplesis kuumaga võib väga lihtsalt jalavillid saada paljajalu olles, nii kuum on asfalt päikse käes lihtsalt. Ja mina totulotu läksingi paljajalu :D Et mitte ville saada hüppasin ühest kohast teise koguaeg nagu vetsu oleks vaja, päris valus oli ikka seista.
Laupäev:
Hommikul Mehhiko lahe äärde minek. Veetsime rannas kaks tundi u. Rohkem ei tahtnud kah, kuna see hakkas tõsiselt üle rahvastuma ja samal ajal oli meie seljataga mingi võrkpalli turniir, mida tuli filmima FOX spordikanal. Päris tõsine battle pidi olema. Aga vesi...holy mama. Niiiiii soe vesi!! Need lained, liiv ja mõnus pehme tuul.
Siis läksime Itaalia restorani lõunat sööma. Naplesi kesklinnas oli tohutult palju Itaalia kööke. Ja Naples ise meenutas veidi Tartu Raekoja platsi suvisel õhtul, kus õhk on mõnus, inimesed on väljas söömas ja päike vaikselt loojub..ruumaantika. Tiirutasime autoga ka igal pool ringi ja käisime üheksa miljonit dollarit maksvas majas(mida ma kutsuksin häärberiks pigem). Dušširuumide suuruseid võis vabalt võrrelda keskmise eestlase elutoa suurusega. Aga vaade maja kolmandalt korruselt..aaiiia karamba.
Naplesis majad muide maksavadki nii palju. Nagu eelpool mainitud, see on üks jõukamaid linnu ja seal pmts ainult rikkurid elavadki, kes tulevad puhkust sinna veetma. Õhtusöögi veetsime Iisraeli restoranis. Luban, et lisan pildid sellel nädalavahetusel, siis kirjutan edasi teistest päevadest.
Ja midagi üheksa miljoni dollarilisest majast kah(vaade kolmandalt korruse terrassilt ja erinevad ruumid). Kahjuks ma ei mäleta selle mehe nime, kes seda maja hetkel omab, aga ta pidi maailma topis rikkurite seas olema. Tegeleb sõna otseses mõttes igasuguste aktsiatega(nafta, kinnisvara jneee)

Hooaja viimane mäng

Nuuks! Sõna otseses mõttes. Pesapalli vaatamine oli nii damn fine minu jaoks ja nüüd hooaeg läbi. Augustis algab football season. Jään sellele lootma. Veetsime mängu siis sviidis. Sviidi eelised on söök, (liha, hot-dog saiad, krõpsud, tortillad, juurviljad dipikastmega, kastmed, köögiviljad) jook, (sviidis külmkapp kus vesi, coca-cola,sprite) tuulikud mis tagavad õhu ringluse kuumadel päevadel ja katus mis tagab täieliku varju päikse eest + see et sviitides ei liigu rahvast kui murdu ringi ning mugav liikuda. Host vanemad käisid sviidi eest 500 dollarit välja :D nii et jah. Mänguga jäin üli rahule, kuigi kodutiim kaotas aga see tegigi jälgimise pingelisemaks. 

Sviidi taga sai rahulikult telefoniga rääkida ja veidi kõrvu puhata(ameeriklased on mängude ajal sama valjud kui kogu Tallinna lauluväljak sopranit lauldes) ja mõnus silmi ka puhata...

Tavalised istekohad on siis sellised(lagi päike ja pikad pingid) eelis on see, et vaatajatel pole kaitsevõrku ees, mis tähendab et pall lendab publikusse ja õnnejunn oled küll kui endale püüad. 

Jään igatsema seda pere traditsiooni. Nii armas oli alati vaadata kuidas isad oma poegadega tulid mängu vaatama, fänniriided seljas ja autogrammide jaoks ostetud pesapallid käes. Mängijad olid alati lastega nii sõbralikud ja rõõmsameelsed ka ning rääkisid hea meelega enne mängu soojendust posti najal juttu. 

Aga üli vinge laupäev oli. Üle pika aja üks meeldivamaid. :)