About the game

Pere tegi ka pilte, aga ma ei hakka sellega jamama hetkel. Esimene pilt on siis mängu jooksul tehtud pooleks läinud kurikast ja teine pilt on lihtsalt mänguplatsist - ei ole tehtud samal päeval, aga et aimu saada väljakust.
Teisipäeval oli siis mäng..NY Yankees ja FSU. Pean tõdema et selle ühe mänguga sai minust päris suur Ameerika pesapalli fänn. Kohad olid ka dope'id. Kuna host isal on mingi käpp Yankees staadioniga olemas, siis saimegi vip istmed. Istusime kolmandas reas, meie ees istusid kiirusevõtjatega Yankees talendiotsijad. Tsekkisin ühe korra mis kiirusega siis palli visatakse ja korralik 93 km tunnis tuli ära. Kahju ainult, et meie osal oli võrk ees. Nii palju palle läks publikusse ja ossa raks kus joosti üle üksteise, kui pall kuhugi publikusse läks. Seega mõnes mõttes pole kahju :D

Staadionile kõndides olid ülikooli ja college'i õpilased oma autode peal ilma nautimas, muusikat kuulamas, naermas, õllet joomas ja seltskonda nautimas. See tuletas vägagi meelde neid Ameerika filme, kus kooli parklates ja parkides noored autodega aega veedavad. :) väga kipa
Mäng kestis kolm tundi, aga oli küll tunne et kõigest pool tundi, nii põnev oli lihtsalt. Inimesed elasid täiega kaasa ja mäng oli läbi mõeldud. Mängijate vahetumisel või meeskondade warm up-il käis hea muusika, ei olnud vaikust. Kuna väljas oli veidi alla 30 kraadi sooja ja päike paistis suht lagipähe, oli mängu hea vaadata. Kuskilt alati keegi karjus: cold water, bear, soda, seega ei visanud keegi pilti ka tasku.
Mängu jooksul juhtus nii palju põnevaid asju ka. Näiteks vend kurikaga sai pallile pihta..lõi palli ja ops korraga vaatan, mida helli, kaks asja on õhus lendamas, nii pall kui ka KURIKAS. Sai naerda, kutt lõi nii kõvasti, et kurikas läks pooleks. Ühesõnaga - power puff girl.
FSU tegi kolm kodujooksu järjest - see oli hetk, kus kõik FSU fännid(sh ka mina) tõusid püsti, plaksutasid, andsid vilele tuld ja hõikasid.
Vahepeal jõudis võistleja FSU tiimist kogemata kohtunikule vastu näppe kurikaga virutada(palli lüües oli kohtunik vist veidi liiga lähedal) ja uskuge mind, kui pall läheb 93 km/h, siis kurikas läheb hoogu sisse saades paaaaaalju kiiremini. Valus mats oli, aga hüppas ühel, teisel jalal ja mäng läks viie sekundi pärast edasi.
Enne mängu saime süüa. Vipidel on sellised asjad siin hinna sees. Ok, lähme siis, suur ruum, rootsi laua moodi kaks lauda, ühes soolane, teisel magus. Kuskil nurgas oli veel üks barman, kes kokteile tegi ja kangemat alkoholi müüs.
Minu suureks rõõmuks oli laual värskekapsasalat porgandi ja hapukoorega, hapukurgid, tomatid ja muud head värsket + loomulikult tüüpiline hot dog-i moodi saiad ja vorstid ja veiseliha. Istun maha, suure rõõmuga hakkan salatit sööma ja mida helli :D oleks pidanud kohe ette aimama, et dah ma ei ole na rajona enam, vaid Ameerikas. Siin on kõik toidud kas soolased või magusad. Ei ole sellist asja nagu vahepealne. See salati oli niiiii magus, et sõin hapukurki pidevalt peale. Hapukurgid olid koduse maitsega. Vorstid olid ka nagu Eesti omad. Kuna mängu alguseni oli viis minutit, pidime sõna otseses mõttes pugima ja võtsin magustoiduks ühe küpsise kaasa-üli hea oli.
Mängu lõpus sai teha pilte mängijatega ja kokkuvõtteks oli see super äge päev. Kuna tung saada autogrammi ja pilti oli niiii suur, siis ei hakanud ma oma nina kuhugi toppima. Selleks oleks pidanud veidi kauem ootama, kuna beebi oli kaasas siis ootasime, kuna pereisa pildi saab ja hakkasime parklasse kõndides muljetama ja eelnevatest mängudest rääkima.
Mäng toimus Tampas, nelja tunni kaugusel Tallahasseest, aga oli seda väärt. Tampa on üldse üli meeldiv linn, viimasel ajal on hakanud Tampa rohkem, kui lihtsalt meeldima.