Öö väljas

Ma ei tea kust alustadagi. Neljapäev ja reede olid siis veidi pikemad päevad. Hoidsin beebit hommikul kaheksast õhtu kuueni. Reede pealelõunal muutus beebi minutipeal rahutuks, siis hakkas ilastama nagu ilakoll, keha hõõgus kuumusest ja silmad läksid kilkama. Kuna ta suu oli nagu tilkuv kraan, siis aimasin kohe, et tal mingid hambad hakkavad tulema ja sellest ka keha kuumus-ilmselt palavik. Helistasin host emale ja vanemad jõudsid poole tunni jooksul koju, helistasid kohe arstile ja nagu arvata oli, oligi beebil hammaste tulemisest palavik. Arst käskis Tylenoli anda, et palaviku alandada. Nüüd on beebiga kõik korras, naerab nagu vanamees juba. Reede õhtul hakkas vihma sadama ja sadas kuni hommiku kümneni välja ja nagu ikka, sähvis ja välkus ka äike kogu öö :)) Seekordne äike oli veidi teistmoodi, kui ikka pauk käis ära siis ikka kogu maja värises - täiega äge :D

Laupäeva hommikul käisin pangas, lasin tšeki ümber sularahaks teha ja läksin kaubanduskeskusesse. Mina ei tea mis värk laupäevaga oli, aga täielik õnnepäev oli minu jaoks. Läksin Macy'sse(brändide pood, u nagu meil kaubamaja) ja automaatselt lampi uurin erinevaid käekelli..Michael Korse, Fossil, Versace, Swatch jaaaaniiedasiii kellad kõik ilusti sädelesid klaaside taga ja korraga teretab mind Tommy Hilfigeri kell -25% lipikuga..ja täpselt see Tommy kell, mida ma olen sügisest saadik endale tahtnud. Oh seda õnne, võtsin kohe kella kätte ja uurisin ja puurisin ja mis seal ikka, kui nii hea hinnaga Hilfigeri kell on ja veel täpselt see mida ma soovin, siis tuleb ära osta. Läksin siis check outi ja mind teenindab super armas Slovakkia naisterahvas. Jäin teenindajaga päris pikalt rääkima, kiitis mu briti aksenti. Vahepeal käis ja tegi mulle käekella parajaks, võttis mõne lüli ära ja tegi veel lisa 10 protsenti alla. Ehk siis ma sain kella -35%. Super?!

Siis läksin edasi jumestuskreemi otsima. Isiklikult olen väga nõudlik meigi, aksessuaaride ja riiete suhtes. Mulle meeldib kvaliteet ja see on fakt, et brändid teevad kvaliteeti. Vaatasin siis Clinique meigi osakonda ja make-uper oli ka seal. Küsis kohe, kas ma soovin aidata ja kui mingeid küsimusi on siis ta aitab meeleldi. Küsisin siis tema käest jumestuskreemi kohta ja rääkisime toonidest. Ta küsis, kas tahan, et proovime jumestuskreeme ja toone. Jap, kahma kõik näkku. :D Okei, leidsime siis minule sobiva jumestuskreemi ja siis ta ütles, kas ma tahan, et ta mulle meigi teeks selle sama jumestuskreemiga - et siis saan täielikult veenduda ikka, et kas olen tootega rahul ja sobib mu soovidega. Täiesti automaatselt küsisin ma, palju see maksab? hahahah :D oh jah, ikka nii kinni selles, et Eestis peab selle eest maksma tihtilugu. Konsulteerija naeris ja siis jäin temaga ka veel pikalt rääkima ja lõpp-kokkuvõtteks rääkisime üksteise reisimistest ja tema meigi karjäärist..nii huvitav oli ja samas soe tunne. No ja siis ostsin jumestuskreemi ära ja ta ütles, et kuna ma ostsin teatud summa eest meiki, siis saan ma tasuta Clinique gift-seti. Double lucky või mis? Kinkekott sisaldab näoniisutajat, huulepulka, ripsmedušši, tooni korrektorit, lauvärvide komplekti ja kaks asja oli veel pluss meigitarvete kott. 

Õhtul üheksa ajal läksin lõpuks ometi välja. Reaalselt välja noortega. Kui ma arvasin, et Eesti noored on hullud joomarid ja kärmed oma klaasi lõpetama, siis siinkohal teevad Ameerika tudengid teile piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiika ninaga ette. Pole ju saladus, et kui välja lähed siis võtad mingi kokteili. Läksime siis host isa nõbuga baari. Tellisin endale Bombay kokteili(5 dollarit), see oli umbes 200 mll ja tunda oli, et ma pole kaua alkoholi tarbinud, sest hakkas päris kergelt verre. Siis küsis Nikolai(host isa nõbu), et kas ma olen kunagi fireballi proovinud. Haha..mida? mis see veel on? See on kaneeli viski ja kui praegu oleks miinus kolmkümmend ja ma lõdiseks külmaks, siis üks lonks kaneeli viskit ja sul on nii mõnusalt soe. Okei võtsin ühe shoti siis kaneeli viskit-sest tahtsin maitsta. Kaneeli maitse oli tugev ja mahlane, aga mitte liialdatud. Ühe Bombay kokteili võtsin veel ja sellega kogu mu õhtu piirduski, sest mul on tunne, et see alkohol joominguna ei istu enam..nii ära harjunud tervislikumalt nüüd elama. Rääkisime pikalt Nikolaiga ülikoolielust ja ta rääkis igasugustest pidudest ja mis joomismängud ja joogid neil on. Täitsa lõpp :D Kui Project X-i olete näinud, siis kõik need joomismängud, joomisviisid on puhas fakt. Ma tundsin end eile väga paljugi kui filmis. Kõige rohkem pani imestama tegelikult see, kuidas noored naised absoluutselt eneseväärikusest pole vist kuulnud. Siin tullakse baari ikka nii, et pmts rinnahoidja ja seelikuga..v minu jaoks olid need seelikud pigem trussikud. Ja siis ise imestavad ''mehed on sead, ärakasutajad, s*takotid'', nojah kõigepealt vaata kuidas sa riides käid siis hakkame muul teemal rääkima. Ise nõuavad oma riietumisega tähelepanu ja siis ootavad, et leiavad baarist oma suksu? sad :D

Peale baari läksime tudengite majja. Läksime sinna, kus Nikolai elab. 

Mis on tudengite maja?

Ameerika ülikoolides on jaotatud õpilased kogukondadesse. Ühes majas elab u 15 inimest ja maja on koos katuserõduga kolmekorruseline tavaliselt. Mina läksin Alfa majja, kõrval oli kohe Beeta maja, siis Gamma jne. Õpilased võivad majja tuua keda tahavad, nad võivad maja pidusid korraldada ja loomad on lubatud jnejne..iga kogukond teeb ise reeglid. Seega majapeod ongi traditsiooni saanud tudengite kogukondadest. Maja, kuhu mina läksin, ei olnud kõige puhtam-tudengid siiski, aga polnud ka mingi räpane ja vana või et ma ei julgeks istuda. Neil oli elutoas plasmateler, majas oli suuur must koer-suppper sõbralik koer oli, köök-mis oli täis tühje Jack Daniels'i pudeleid :D, vetsud, magamistoad, ühistoad, rõdud, aed. Majja minnes tervitasid mind viisakalt seitse noormeest ja esimest korda elus näen ma reaalselt, et mehed ei ole nagu mingid kiimakotid kes selga hüppaks. Tervitasid lihtsalt ära, tegid oma asja edasi ja pärast kõik koos istusime ringis ja naersime igasuguste maailmateemade üle. Pluss mind imestas veel see, et kutid rääkisid kui pettunud nad olid endis, kui eksamil kahele küsimusele vastust ei teadnud jne..mu face sel hetkel oli nagu näeks lendavat lehma. Noored hindavad haridust, aga ilmselt on see sellepärast, et haridus on kallis ja kõik proovivad maksimumi välja võtta oma õpingutest. Sain veel tuttavaks ühe tsikiga, kellega pikemalt rääkisin ja nii see õhtu otsa saigi, jäin üli üli rahule. Vähemasti sain aru, et alkohol pole minu teema enam ja minu samm tervisliku eluviisi suunas on kaugemale jõudnud.

Vahepeal siin 2-3 nädalat käisin jooksmas ja sõin mida tahtsin. Teadagi ju, et siis lihasmass kasvab rasva arvelt. Mina tahtsin vastupidist, et ikka kaal rasva arvelt läheks, seega pean dieeti nüüd pidama ja nädal aeg on peetud. Jooksmas käin ikka ka, sest sport üks lahutamatuid asju mu elus. Kord nädalas on cheat day, kus võin süüa mida iganes. Eesmärgist pole ma kaugel, nõuab vaid tervisliku eluviisi ja sporti, millega hetkel end käsile olen võtnud. Eks mai kuus saab tulemust ka näha :)

Vahepeal tõi naabritädi mulle ''paar'' moe ajakirja..kõigest paar

Castles

Eile sai beebi ühe aastaseks. Igal pool on see big thing. Kuna mu host ema on omadega viisakalt öeldes suht mättas, ei olnud ka mingit segibeebi möllu. Küll aga oli päevas teistmoodi hõngu olemas. Hommikul tuli host isa happy birthday mütsidega ja tegin isast ja pojast pilti. Siis, nagu ikka, läksid vanemad tööle ja jäin sünnipäeva lapsega tavalist päeva jätkama. Kui host isa koju tuli, oli tal suur papa smurf käes ja tuli kohe poja juurde suure naeratusega. Alright, sünnipäeva spirit hakkas arenema. Seejärel sättisime end valmis ja läksime Outbacks'i. Outbacks on teisisõnu stake house. Väga hea liha söögikoht! Pole kõige odavamate killast, aga väärib oma hinnavariatsiooni õigustatult. Kogu menüü peale oli umbes kuus alla 600 kcal sööki. Siin ma polegi näinud, et konkreetsed kcal sisaldused oleksid menüüs olemas, kui ma Inglismaal käisin oli igal pool toiteväärtus olemas. Mina, nagu ikka, piirdusin seekord kerge kana caesari salatiga - mis oli jube hea, mida ma sõin pool tundi, kuna see oli nii suur ja millest mu kõht sai nii täis, et oleks lauapeal väikse põõna visanud. Algatuseks toodi lauale leiba. Sõna otseses mõttes leiba. Oh seda õnne, sest see tõesti maitses nagu Eesti leib. Kõrvale toodi veel toorjuustu. Soojenduseks võtsid vanemad lauale paneeritud sibulaid teravas kastmes ja mnjamh..ega isu selle järgi eriti ei olnud, sest jällegi toit, mis on puhtalt õli seest läbi immutatud. Sünnipäeva laps jäi autos magama, seega magas ka pool sünnipäeva söömaaega maha - aga see on suhteliselt tüüpiline igas eas...nii palju kui ma näinud olen. Kui beebi üles ärkas, palus host ema töötajatel laulda sünnipäeva laulu. Oooooooookei. Mõtlesin omaette et pliis ärge mingite pasunatega küll tulge. Ei tulnud õnneks ja laul kestis heal juhul 10 sekundit. Visati jäätis lauda ja joosti edasi tegutsema. Õhtul tegime kodus veel pilte ja sain ka beebiga sünnipäeva pildile. Järgmine nädalavahetus on beebi sünnipäeva tähistamine teiste pereliikmete, sõpradega ja kolleegidega pesapalli väljakul. Beebi nimi ja pilt läheb siis suurelt mängu ajal ekraanile ja staadioni poolt on igale sünnipäeva külalisele muffin. Alguses tahtsid vanemad vip ruumi võtta mängu ajaks, et saab seal tähistada ja mängu samal ajal vaadata, aga kuna järgmine laupäev on suurte liigade mäng, siis olid need juba ammu ära broneeritud. Seega osaliselt tuleb vist rahvast majja ka ja korralik grillimine võetakse ette.

Esmaspäeval käisime korvpalli vaatamas. FSU - Georgetown. Mäng lõppes üllatavalt, FSU võiduga. FSU sai üle 100 punkti ja kaotaja tiim 90 millegagi. Päris fun oli tegelikult, kuigi mulle meeldib pesapall kordi rohkem. Mängu lõpus hakkas mingi kähkluse moodi asi ka arenema, aga siis tormasid sebrad platsi ja asi oli ants. Tühjana nägi saal välja nii.

Ükspäev joostes avastasin ühe ilusa koha. Läksin täna sinna pildistama. Siis, kui joostes käisin, oli päike alles tõusmas ja puude tagant tulid veel päiksekiired-nii et võite aimata kui ilus võis olla.

Truly Yours

Ilmad siinpool sood on täies mahus suvised nüüd. Vahepeal oli siin kevad..siinne kevad on umbes nagu meil mai kuu. Äikese poolest on Florida kõige suurem magnet ühendriikides - minu õnneks jällegi, sest äiksega väljas olla või ujuda on üks selliseid asju, mida igapäev ei tee.
See nädalalõpp lasin korralikult endale asju ikka lubada. Päris palju miile kõndisin maha kah, sest ega kui välja minna, siis ikka nii kaua kuni jalad all kannavad. :D Mis siin ikka ilusa ilmaga toas konditsioneeri nautida. Siin on õnneks hea see, et kui tuled väljast ja sured palavusest, siis majas on mõnusalt värske õhk, külmkapi automaadist saad kohe jääkuubikuid ja külma vett võtta ja rahulikult maha jahtuda. Ja see on igas majas, kus ma olen käinud - mitte ainult jõukamatel. Shoppamisest kokkuvõtlikult on raske trükkida. Sain kolmekohaliste summadega brändi teksad kahekohaliste numbritega(natuke juba nupp võtab kus, kuna ja mida osta). Meestel veab, Levise osakond on on naistele sama väike, kui Eestiski, meestele aga sama suur kui kaks Jack & Jonesi. Väga ilusaid Guessi kingi saab 30 dollariga ja mitte väikse valikuga. Ah ja Guess on siin suht out of topic, just nagu O'neillgi. Konkurents ja uute brändide pealetulek on väga usin. Teadagi, et kaubanduskeskused on väsitavad-ma mõtlen siin. Eriti hull on see, et prae lõhnad käivad üle pea..inimesed ei suuda siin absoluutselt ilma söögita olla. Kreisi, kui ühes kaubanduskeskuses on kümneid kiirtoidu kohti ja mitte ükski neist ei paku tervisliku toitu. Igal pool on fast toidu valmimine..kus see aeg küll jookseb, mis teeb nende inimeste elu nii kiireks, et nad unustavad toidu ja oma tervise väärtuse?!

Cruel Summer, Born Sinner, O.N.I.C.F

Käisin jälle Best Buys ja sain kolm uut plaati juurde ostetud koos iPodiga. Paistab, et mu soovile tuldi vastu, sest kui eelmine kord küsisin, kas J. Cole'i plaate kaupluses on ja arvutist otsides öeldi, et ainult e-poes, siis täna vaatas mulle J.Cole'i plaat vastu..kavalantsud panid hinda plaadile juurde. Avastasin sushi toidukoha, oh seda õnne. :D Kümne dollari eest sain kaheksa tükilise Philly seti ja jäätee.
Mis ma ikka pläran, oma silm on living proof.

See oli kõigest osa kommivalikust.

Golfirada, kus vahest jooksmas või kõndimas käin on päikseloojangu ajal o.OO

20 minutit peale päikese loojumist on täpselt nii pime, kui pildil.

Praegune iga-päevane ilm.

Tänav, kus ma elan. Puud varjavad ära liigse päikse, kui üle 25 kraadi.

#WorldAblaze

Nädalavahetus oli üsna..teistsugune. Kuna host ema jõuab homme õhtul alles tagasi, olen veidi võimalust ära kasutanud ja majas bassi käristanud. Mõni teab, et kogun/ostan artistide plaate, keda kuulan. Rääkisin host isaga ja laupäeval läksime sellisesse kohta nagu Best Buy. Miskit viskit elektroonikapood. Nende mõista üks kallemaid elektroonikapoode..khm jah, eestlase jaoks mitte. Läksin siis muusikaosakonda suure hurraaga ja sinna ma olekski jäänud. Urban muusika plaate oli lihtsalt nii palju, et ma oleks endale terve korvi sealt osta soovinud. Küll viisin ühed tagasi, siis mõtlesin, et ei..ma ikkagi tahan seda ja siis korraga leidsin ühe plaadi tagant veel ühe hea plaadi jneeeeee. Heaven. Plaatide hinnad varieerusid seitsmest dollarist kuni kahekümne dollarini. Piirdusin siis seekord kolme plaadiga.

1. Big Sean-Hall Of Fame (Deluxe Edition)
18 dollarit
2. Kanye West - Graduation 17 dollarit
3. Jhene Aiko - Sail Out EP 8 dollarit

Näitena võin veel tuua Mac Milleri album Watching Movies with the Sound Off 14 dollarit, Schoolboy Q värske Oxymoron 18 dollarit, Tyga Hotel California 17 dollarit, Childish Gambino Camp 12 dollarit, Wiz Khalifa O.N.I.C.F 18 dollarit ..enda üllatuseks ei leidnud ühtki J. Cole'i, Snoop Doggi, Lil Wayne'i, Lupe Fiasco või John Legendi albumit. Küsimuse puhul, kas neid üldse on, mindi kohe kassa arvutisse otsima ja sain vastuse, et on küll, lihtsalt internetis on kordi suurem ja laiem valik. Plaadid on siin suht old school teema..hakkab vist vinüüli mainet varsti saama. Mis plaatide ostu juures silma jäi on see, et kui Eestist olen õnnekombel mingi hea artisti plaadi saanud, siis kaaned on ikka kõvemast plastikust, siin aga on enam-vähem nii, et väga tuntud artistid ja kellel on kallimad plaadid, neil on üldse hästi tugevast papist cd ümbrised ja vähem tuntud artistidel on kõvemast plastikust ümbrised. Imelik tähelepanek, aga see jäi mulle päris hästi silma. Ostetud plaatide puhul oli West ja Sean tugevas pappümbrises ja Aiko plaat plastikus.
Kuna päev oli väga väga soe jälle. Ütleks et kuskil 27 kraadi, siis oli väljas mõnus olla. Host isa tahtis sööma minna ja läksime ühte kohta, kus näidati üle maailma erinevaid ülekandeid spordist. Kokku oli pubis üle viiekümne plasmateleri. Natuke silma viskas kilama küll..ma ei teadnud enam mida ja kust vaadata. Nagu ikka, ei tellinud ma mitte midagi, sest andke andeks, aga mul ei ole lihtsalt õlis leotatud kartulite ja liha isu. Nii raske on siin kuskil söömas käia ilma, et toit oleks liiga soolane või magus. Host isa siis tellis kana ja friikartulid salatiga. Endale palusin ainult vett. Ja nagu arvata oli, tuli suuuuuur taldrikutäis õlis fritüüritud kana ja friikartuleid ning peotäie kooreses kastmes salatit. Tohutult igatsen aurutatud juurvilju ahju lõhega. Siin lõhet ju pole-puhas import. Küll aga on vedanud, et kodus külmkapis on alati värske salati kraami, kodujuustu ja kanafileed. Ma vist veereks trepist alla kui laseksin iga päev tüüpilist Ameerika toitu kõrist alla..ausalt öelda pole isu kah. Pole ühtki sõõrikut, pitsat ega burgerit siin söönud veel, kuna lihtsalt ei kutsu. Pärast söömist tulime tagasi koju ja tunni aja pärast läks host isa juba sleepi koos beebiga. Kell kuus õhtul juba magama?! Kohe näha, et mees pole eriti last hoidnud, kui nii kiiresti sellest ära väsib. Mis seal ikka, panin uued plaadid käima, võimendid kärisema ja hakkasin koristama. Imestasin veel, et nad üles ei ärganud, sest muusika käis suht kõvasti. Peale koristamist mõtlesin veel jooksma minna ja joostest tagasi tulles tegin juustuvaagna koos maasikatega ja popcorni kõrvale ning vaatasin õhtu lõpuks filmi. Pühapäev, nagu pühapäevad ikka, oli vaikne..aga päris oskangi ma vaikselt olla :D Läksin lõunaajal toidukappide kallale ja nokitsesin kõik küpsiste tegemiseks vajaliku välja ja vuala hakkasin oma peas mingit retsepti tegema. Vahepeal jõudsin host ema klaasist mõõtenõu katki teha..upss ja jahu põrandale laiali ajada..upsssss
Ahi on siin nii suur, et kui mul oleks kodus paks põrsas siis ma saaks ta ka sinna koos täiskõhuga sisse visata. Anyways, suutsin veel vahepeal ära unustada, et siin ju pole kraadid, vaid Fahrenheitid. Panin küpsised ahju kraadide järgi..ootan ja ootan nagu mingi tainas, et miks küll nii kaua valmivad..siis tuli mõistus koju, et ma pole na rajona ju. Kolm plaaditäit küpsiseid said ruttu valmis, panin need lauale et kõik ikka süüa saaksid, aga kus sa sellega, ma ahne päts ise sõin need kahe päevaga ära. Mingi hetk oli hommikul väljas kahtlaselt vaikne ja rõdu peale minnes sain aru, et varsti tuleb äike ja vihm. Nii oligi. Äike välkus oma kuus tundi ja vihma sadas nii, et nähtus oli umbes 20 meetrit. Super ilus, tahtsin väga ujuma minna.

#thatoldschool

Minu peres beebi on(host vanemate seisukohalt):
-alati nr 1, seega:
-keegi peab alati temaga tegelema, kui beebile ei meeldi oma mänguvoodis mängida, siis kohe tuleb joosta ja ta üles võtta ja temaga tegeleda
-beebi ei tohiks mitte ühtegi korda viga saada, ükskõik mis vigastus, olgu see siis väike libistumine ta enda kohmakuse, tasakaalu tõttu - ei, ei ja veelkord ei
-beebiga peab koguaeg rääkima, kas või sellest kes oled sina, missugune on ilm, milliseid kingi sa kannad ja mida iganes sülg suhu toob, koguaeg peab suhtlema, mis sest et ta veel ei räägigi

Isiklik arvamus?
Igaüks omamoodi, seega on minu jaoks eelnevad märkused veidi üle liialdatud ameeriklaste poolt.
Miks ma pean nagu hullumaja kandidaat üksinda beebiga olles rääkima? Mida see koguaeg vatramine annab? Jah, tore on lugeda talle raamatuid, mängides rääkida mis värvi on auto, mis häält see teeb ja kuidas klotsidest torni saab ehitada, mis me aknast välja vaadates näeme, keda me kuuleme ja mis pildid klotsidel on..aga see, et ma pean beebiga rääkima ka siis kui ma vetsu lähen.?! nonsens. Tänu sellele ei oska beebi absoluutselt üksi olla. Vahetan mähkmed ära ja lähen käsi pesema-panen ta mänguvoodisse, kus tal lugematult mänguasju..ei, ei sobi. Kohe hakkab jorr bangarangi viskama, sest keegi ei tegele temaga. Mis ta kuue aastaselt siis palub, et ema juttu temaga räägiks, kui ta vetsu läheb või? Täna tegin beebile süüa köögis ning ta istus oma söögitoolis minust kolme meetri kaugusel. Arvata ju on, et kui ma teen süüa, siis ma ei saa beebiga samal ajal tegeleda..minge metsa oma laulmisega, ennast peab oskama meelelahutada. Ja oh sa vana kuuseriisikas kus viskas siukse näitlemise maha..seda kõike sellepärast, et ma ei tegelenud temaga, ometigi olid tal mänguasjad ees, vaade aknast võimaldas näha loomi ja tuules puid.
Õnnetustega on samamoodi. Inimesed ju muud moodi ei õpigi kui läbi oma kogemuste. Arusaadav, kui ta endale mänguasja kogemata vastu pead hooga tõmbab, aga mkm, emme ja issi ei saa selliseid asju lubada, äkki saab surma, saab eluaegse ajukahjustuse või viskab pildi tasku. Nagu tookordki, kui ta käputamisel korraga lampi ühe käe alt ära lõi..huul veidi verine(mitte midagi hullu, vigastust ei jäänud), ema helistas perearstile et küsida kas ta antibiootikume peaks võtma vms..what tha..
Pere soovid on mul selged, aga nende endi heaolu nimel ma ei anna alla võltsnutule, ma ei räägi beebiga nagu hullumaja kandidaat, ma ei ole beebil ümber nagu pluss ja miinus klemm. Ma küll olen tema juures alati ja hoian kätt väga lähedal kui ta näiteks treppide või mööbli juures, aga see kui ta ringi käputab..lasen tal omas olekus olla.

Nüüd tuleb see liivakella koht. Mu beebi on tegelikult üli armas, naerev, sõbralik ja rõõmus. Lihtsalt need on kasvatusmeetodid, mis ameeriklaste seas on üsna tuntud ja tavalised - mis omakorda minu, eestlase jaoks on kohati tabud ja mõtlematud. Siiras arvamus, ei miskit muud. Last hoida on kerge, meeldiv, sest jään endale kindlaks ja ei näita beebile, et ma tema võltsnuttu pean uskuma ja kohe ta mänguvoodist välja tõstma kui mu käte pesemine on pooleli või kui ma talle süüa teen. Las õpib veidi oma mänguasjadega iseseisvalt ka tegelema. Sellepärast ühendriikides üles kasvanud inimesed ongi nii suure enesekindluse ja läbilöömisvõimega, sest nad on lapsena üles kasvanud, kui nr1-mina ja maailm.
Ma pole pahane-tusane-trotsi täis..vaid toon ausad seisukohad ära. Üks põhjustest, miks ma au pairiks tulin, oligi ju see, et näha pere-elu ning seda ma kirjeldan. Veidi võõras, aga ei lase end sellel segada.

Nii kahju, et ma pole veel mingisse vaatetorni sattunud..kõrgematelt kohtadelt vaated on mu lemmikuid tegevusi, aga siin vist ei juleta mingeid vaatetorne teha.
Eestisse tagasi tulles tahan kindlalt esimese nädalaga ära käia:

Lähte vaatetornil

Kabli rannas

Taevaskojas

#IntruderAlert

Ma usun, et päris paljudel au pairidel on ette tulnud ootamatusi, üllatusi, kiireid muutusi oma aastas. Esimene kuu hakkab lõppema ja juba halva ootamatusega. See ei mõjuta küll otseselt mind, aga näha inimest oma kõrval kedagi perest kaotamas on päris ouch.
Käisin täna hommikul, nagu ikka hommikuti, beebiga jalutamas. Maja poole tagasi kõndides nägin host ema autot..''hmm, ju jättis midagi koju tööle minnes''. Kui vankriga ukse taha jõudsin, kuulsin täiesti freak out nuttu. Mõtlesin et keegi on peksa saanud tõsiselt, et nii nutab. Köögilävel seisis host ema, abitult, nuttes.
Küsimuse peale, mis juhtus, vastas ta, et ta ema suri ära. Edasist ma lahti seletama ei hakka. Kõige jubedam oli aga näha ema end sundimas naeratama beebile..kui teie mõtlete, et raske on see, kui homme on pikk ja raske tööpäev, eksam või mingi pikem sõit, siis katsuge end olukorda panna, et olete kõige lihtsama läve peal.
Paari tunni pärast oli host emal asjad pakitud, lennupiletid ostetud ja lend Bulgaariasse alanud. Tagasi Ameerikasse tuleb ta järgmise nädala teisipäevaks ning seni hoian ma last rohkem, kui peaksin. Seega olen ma teisipäevani nagu täiskohaga ''ema'' ja veedan aega beebiga palju rohkem. Pakkusin end ise toeks, kuna muidu läheksid asjad üsna kreisiks. Host isa ei saa oma tööd nii jätta, ta on advokaat - inimesed ja kokkulepitud ajad. Lasingi täna püksikummi ka lõdvemaks, tegin maasikavahu vanni, sõin ka loomulikult maasikaid(Floridas on hetkel maasika hooaeg) ja võtsin filmi ja popcorni ette. Muidu olen õhtuti jooksmas käinud ja väga polegi mingit chillouti teinud.
Möödunud nädalavahetusel käisin siis ühes teises kaubamajas. Vat seda kutsuvad ameeriklased kaubamajaks ja..no tere suvi ja talv, aga mina ei saa aru, kuidas need naised viitsivad niii palju shopata. Eestis on lihtne, kaupluste riided kuluvad juba pähe ära, kollektsioonid uuenevad nii aeglaselt ja poodide valik on väike. Läksin siis kaubamajja ja mida helli..esimesele korrusele ma ei jõudnudki ja teisel korrusel mul polnud õrna aimugi, kus ma ringi käisin, nii palju oli lihtsalt erinevaid poode. Kõik see 3-4 tundi mis ma teisel korrusel ringi käisin, olid nii kirjud, et ma ei saanudki aru, kuidas aeg jooksis. Küll ühes poes lõhnas nagu kuskil oleks suur lõhnakuusk, teises poes olid kõik itaallannad oma aksendiga ning pesupoes teenindas mind meesterahvas.
Lõpp-kokkuvõtteks ma ei viitsinud mitte midagi peale Victoria's Secreti pesupoest osta ja jalga lasta. Sellise beasti läbikäimiseks peab end kaks päeva välja magama. Poodide fuajees ringi jalutades tuli täiesti lampi šokolaad minu juurde..hey! how are u doing? e.eee.ee..eeeeeeeeeeeeee hi ja kõndisin edasi.
Ilmad praegu meenutavad väga augusti kuu algust. Sumedad õhtud, kergelt hallid hommikud ja päikeseküllased päevad. Päevasel ajal üle 35 minuti joosta mina ei kannata, liiga palav lihtsalt.

#wackawockaflocka

Tähelepanekuid ümbritsevast - läbi minu silmade ja kõrvade.
-Vaatan pesapalli mängu. Minu taga istuvad Ameerika tsikid. Kõik on ok..kuniks nad suu avavad. Tüüpiline conversation: ''Like oumaigaad, that girl who just run looked totally gorgeous. She has nice sunglasses, i like them. I wanna get sumit like that. U with me? Ja siis temaga kaasas olev tsikk vastab. ''OMG yes i was thinking exactly the same, omg we are so alike. I also liked her shorts..her hair looks flawless.'' 
Viis sekundit hiljem kõnnib meie eest mööda isa, kellel laps süles. ''omg it's like a baby boom in here, so many babies everywhere. It's like every time i turn my head i see a baby. That is sooo weird.''
Selle blablablatamisega harjub üsna kiirelt ära...
-Olete näinud kuidas enamik ameeriklasi nätsu närivad? Ikka nii et terve suu matsub ja nende säravvalged reklaamhambad kõik näha oleks.
-Inimene möödub poes minust rohkem, kui meetri kauguselt. Mis ta ütleb? -Sorry, excuse me. ahah okei ärme liiga viisakaks ka mine.
-Mugav on see, kui sa lähed poodi ja ostad rohkem, kui kolme kotitäie toitu siis sinu eest tuuakse kogu kupatus autosse..pannakse kõik toidukotid autosse, ilma et sult dippi tahetakse. Eestis vaatad, et vahepeal poe parklates kuskil kõnnitee serval ennast maha ei koperda või mõtle kus kurat ma need autovõtmed nüüd kätte saan. Poekotid on siin palju väiksemad, ühte poekotti pannakse umbes kaks saia ja pakk majapidamispaberit.
-Elektriautosid on palju rohkem ja mul on mitu korda nii olnud, et ma ei kuulegi autot seljataga. Silmad peavad 360 kraadi koguaeg tiirlema.
-Väljas konkreetselt aktiivset sporti tegemas olen näinud väheseid. Golfi mängitakse palju. Samas kesklinnas, kus on ülikool, peab just ette vaatama, et keegi nurgapealt sind pikali ei jookse. Siin on üldse koolide võistkonnad teistmoodi-rõhk spordile ja mingile sportlikule erialale on palju tähelepanuväärsem. Tudengid teevad suht palju sporti peale kooli, sest koondised ja tiimid, mille edukuse alusel võivad õpilased saada osaliselt v tasuta hariduse on üsna suure konkurentsi all. I like
-Igal pool ollakse väga abivalmid ja see on tegelikult ainult hea. Toidupoes ei pea otsima töötajat, alati keegi on kuskil abivalmilt klienti aitamas. Söögikohtades on muidu tasuta refill. Ehk siis kui sa oled pubis(mäkis, restos) kuskil söömas ja sa tellid jääteed, mahla, coca-colat vms, siis see täidetakse uuesti ilma tasule lisa panemata. Tavaliselt kui mul pool klaasi on tühi juba keegi täidab mul klaasi. Loomulikult ei kehti see alkoholile. Vesi on üldse tasuta.
-Tasuta wifit võib otsida nagu nõela heinakuhjast. Ainus koht, kus ma ise olen näinud, et tasuta wifi, on Starbucks. Inimesed käivadki seal enamasti kohvi joomas sellepärast, et siis saab tasuta wifit, kohv on ka hea.
-Täna käisin miskit roller derby mängu vaatamas. Naised rulluiskudel pmts nügivad ja lükkavad üksteist, peavad takistama vastasmeeskonna sihtmärki ja mängu jooksul kuulsin ainult kahte sõna @¤%´$€fuck\}][{€watchout. Magedaks jäi asi, kuigi vaatajate meelest oli see päris cruel. Tulge vaadake kuidas eesti tsikid ööklubides üksteise päid vahest litivad ja küünarnukkidega üksteise ribisid masseerivad, thats cruel.

Eelolev oli puhtalt minu arvamus, seega no offence kes nii ei arva. Hakkan vaikselt eesti keelt juba unustama.

shotgun

Pikalt pole kirjutanud. Põhjus lihtne, ma tahaks alati hetki jäädvustada, kuid kaamera ost toimub alles kuu lõpus..besides, whats a story without the pictures.

Rohkem, kui pool kuud on Ameerikas oldud ja host perega olen nüüdseks pea kaks nädalat ühe katuse all elanud. Esimese nädala algus oli üsna awkward. Ma ei teadnud, kuidas-mida-kuna-kui palju beebi teeb ja mõtlesin, et tõesti kuul pähe, kui asi hakkabki nii olema. Neljapäevaks oli kõik ok, veetsin beebiga esimese päeva üksi ja kõik laabus. Iga päevaga õpin teda rohkem tundma ja oskan teada, mida ta tahab, mis ta tähelepanu äratab ja mis teda naeratama paneb. 

Pere isa ja ema on ääretult meeldivad inimesed. Kuna isa on ameeriklane, siis ta räägib ja viskab nalja rohkem ning selles mõttes on see hea, sest naine on bulgaarlanna ja ta räägib vähem. Õhtuti söögilauas tavaliselt itsitan end supikaussi, sest no tõesõna - ameeriklased oskavad nalja teha. Host emps on üsna tark. Teab millal on clearance'id ja sale'id poodides, kust osta - mida osta ja kuidas säästa kõige rohkem. Perel rahaga probleeme pole, aga kui siin olla piisavalt tark oma ostudega, võib ikka päris suure summa säästa.

Eelmisel nädalavahetusel tahtsin kindlalt endale jooksmiseks kõikvajaliku varustuse pealaest jalatallani osta ja eurodesse ümberarvestatuna sain ma 123 euro eest kõik firma spordiriided. Ma ei kujuta ette..Eestist oleks vist ainult jooksutossud ja särgi selle raha eest saanud(oleneb mis kollektsiooni ja firma omad ofc). Kõik suured poed on majast umbes 20-25 minuti jalutuskäigu kaugusel. Loomulikult mina loll eestlane käin jala ja joon vett :D Läksin siis pühapäeva hommikul Kohl's poodi..või kaubamaja pigem. Ameeriklaste jaoks on see pood, minu jaoks nagu kaubamaja. Kell oli kümme hommikul ja väljas oli juba pluss 25 kraadi..ooo kui palav. Kohl's on pood, kus müüakse firma- ja bränditoodanguid. Kuna mul oli tund aega, et ringi shopata, mõtlesin et pähh..tunniga saab kõik ära vaadatud. Väga hull..tunniga sai esimese korruse pool osa ainult läbi käia, nii palju on erinevat kaupa. Esimesel korrusel olid aksessuaarid, spordiriided, tavalised riided, käekotid, lõhnad jne. Kõike oli nii meestele kui ka naistele - VÕRDSELT. Mitte et naiste osakonda võid ujuma minna ja meestele on võta näpust. Toon siis näite. Naistele oli Jennifer Lopezi riiete kollektsioon-ilusad pulloverid olid täishinnaga 58 dollarit(üli vähe), õhulised suvetopid 45 dollari kanti ja jakid 70 dollarit umbes. Levis teksad olid 20-80 dollarit. Mis need asjad veel siis maksavad kui allahindlused ja lõpumüügid on?

Firma topid ja särgid olid clearance'ite alt 10 dollari ligi. Eeldan et nii mõnigi võib end surnuks shopata.

Nädalavahetus üldiselt läks nagu liugu lastes. Mõlemad päevad veetsin pesapalli väljakul ikka mängu vaadates(jee houmid tegid Miamile ära). Umbes 7 h kestis kaks mängu. Laupäeval sain ka oma ealisega tuttavaks. Host isa nõbu ja tuleval nädalavahetusel lähen temaga vist kesklinna öisele tuurile baaridesse, et aimu saada kuidas öösel linn elab. Laupäeval peale mängu tulime kõik koju ja hakkasime maja taga asuval suurel rõdul grillima. Kuna siin läheb hetkel varakult pimedaks(u. 8 on pime), siis esimest korda üle pika aja nägin taevas tähti. Ilus vaatepilt oli, õhk oli mõnusalt soe, tõrvikud põlesid rõdul ja järvelt kumas valgus tagasi. :)

Mida ma olen tähele pannud:

-Ameeriklased söövad kohutavalt palju liha. See on uskumatu mis lihakogused meil külmkapis on. Minu pere armastab juustu- neil on terve sahtel külmkapis erinevaid juuste täis (minu õnneks). Mitte ühtegi päeva ei möödu, mil ma liha pole söönud. Liha on iga päev laual(kanafilee, veiseliha). Kala pole mitte ühtegi korda söönud. 

-Kapis on kaks riiulit mis on pähkleid täis - pekaani, grillitud pähklid, metsapähklid, kreeka pähklid, soolatud maapähklid jne.

-Toidupoodide müügisüsteem on kaval. Ostad kolm, saad ühe hinnaga, ostad kaks saad ühe hinnaga. Seda on meil Eestis ka, kuid ega erilist sellega ei säästa - pigem nipp kuidas inimesi meelitada. Siin aga sa reaalselt säästad kui nii ostad ja siit tulebki põhjus miks inimesed varuvad - pakkumistega saab toitu väga hea hinnaga. Kodus on terve sahver erinevaid kuivtoite, konserve ja kastmeid täis. 

Pole mitte ühtegi korda veel siin sõõrikuid ja saiakesi söönud. Hindu olen küll uurinud. Umbes kuue suure glasuuritud sõõriku eest tuleks välja käia 3 eurot. Suur keeksi moodi glasuuritud kook on umbes 5 eurot. 200 grammine Hershey's šokolaad on umbes 1,50 eurot. Nagu ma olen aru saanud, on Hershey's Ameerikas nagu meil on Kalev Eestis. Küll aga on täielik erinevus kvaliteedi osas. Kalev on kordi kvaliteetsem toodang. Kuskil ütles ka meie esileedi, et Kalevi kommivabriku toodang pole kvaliteetne. Maitseks ta Ameerika šokolaadi, võtaks ta kohe oma sõnad tagasi. Mesikäpa Dopsid on palju paremad kui Oreo küpsised. Seega on Kalev silmad minu jaoks nii mõnelegi suurriigile ette teinud.

Kuna ma olen hip hop/urban muusika austaja, hoian pilku peal ka kohalikel kontserditel. Eelmine aasta andis Kendrick Lamar siit viie minuti sõidu kaugusel kontserdi ja kuuldavasti peaks tal ka uus album see aasta ilmuma, seega peaks ta peale albumi release'i uuesti tuurile tulema. 4. aprill tuleb Childish Gambino Tallahassee kontserdi andma..hell yeah im going.