Ma usun, et päris paljudel au pairidel on ette tulnud ootamatusi, üllatusi, kiireid muutusi oma aastas. Esimene kuu hakkab lõppema ja juba halva ootamatusega. See ei mõjuta küll otseselt mind, aga näha inimest oma kõrval kedagi perest kaotamas on päris ouch.
Käisin täna hommikul, nagu ikka hommikuti, beebiga jalutamas. Maja poole tagasi kõndides nägin host ema autot..''hmm, ju jättis midagi koju tööle minnes''. Kui vankriga ukse taha jõudsin, kuulsin täiesti freak out nuttu. Mõtlesin et keegi on peksa saanud tõsiselt, et nii nutab. Köögilävel seisis host ema, abitult, nuttes.
Küsimuse peale, mis juhtus, vastas ta, et ta ema suri ära. Edasist ma lahti seletama ei hakka. Kõige jubedam oli aga näha ema end sundimas naeratama beebile..kui teie mõtlete, et raske on see, kui homme on pikk ja raske tööpäev, eksam või mingi pikem sõit, siis katsuge end olukorda panna, et olete kõige lihtsama läve peal.
Paari tunni pärast oli host emal asjad pakitud, lennupiletid ostetud ja lend Bulgaariasse alanud. Tagasi Ameerikasse tuleb ta järgmise nädala teisipäevaks ning seni hoian ma last rohkem, kui peaksin. Seega olen ma teisipäevani nagu täiskohaga ''ema'' ja veedan aega beebiga palju rohkem. Pakkusin end ise toeks, kuna muidu läheksid asjad üsna kreisiks. Host isa ei saa oma tööd nii jätta, ta on advokaat - inimesed ja kokkulepitud ajad. Lasingi täna püksikummi ka lõdvemaks, tegin maasikavahu vanni, sõin ka loomulikult maasikaid(Floridas on hetkel maasika hooaeg) ja võtsin filmi ja popcorni ette. Muidu olen õhtuti jooksmas käinud ja väga polegi mingit chillouti teinud.
Möödunud nädalavahetusel käisin siis ühes teises kaubamajas. Vat seda kutsuvad ameeriklased kaubamajaks ja..no tere suvi ja talv, aga mina ei saa aru, kuidas need naised viitsivad niii palju shopata. Eestis on lihtne, kaupluste riided kuluvad juba pähe ära, kollektsioonid uuenevad nii aeglaselt ja poodide valik on väike. Läksin siis kaubamajja ja mida helli..esimesele korrusele ma ei jõudnudki ja teisel korrusel mul polnud õrna aimugi, kus ma ringi käisin, nii palju oli lihtsalt erinevaid poode. Kõik see 3-4 tundi mis ma teisel korrusel ringi käisin, olid nii kirjud, et ma ei saanudki aru, kuidas aeg jooksis. Küll ühes poes lõhnas nagu kuskil oleks suur lõhnakuusk, teises poes olid kõik itaallannad oma aksendiga ning pesupoes teenindas mind meesterahvas.
Lõpp-kokkuvõtteks ma ei viitsinud mitte midagi peale Victoria's Secreti pesupoest osta ja jalga lasta. Sellise beasti läbikäimiseks peab end kaks päeva välja magama. Poodide fuajees ringi jalutades tuli täiesti lampi šokolaad minu juurde..hey! how are u doing? e.eee.ee..eeeeeeeeeeeeee hi ja kõndisin edasi.
Ilmad praegu meenutavad väga augusti kuu algust. Sumedad õhtud, kergelt hallid hommikud ja päikeseküllased päevad. Päevasel ajal üle 35 minuti joosta mina ei kannata, liiga palav lihtsalt.
No comments:
Post a Comment