Aina paremaks

Minu arvates ka juuste ebanormaalne välja langemine, masina tunne, näitlemine, unetus, unepuudus ja emotsionaalne söömine on lihtsalt best thing i could ever imagine. 

Tulevad parimad jõulud ever noh 

Kokkuvõtlikult minu aasta lemmikuima kuu teisest nädalast. 

Heart Wants What It Wants

Lõpuks ometi on esimese detsembri nädala lõpp. Mis ma oskan öelda? Kõige põhjus on see, et ma ei suuda oma töös ja endas tasakaalu leida. Kuna laps on majas nr1 ja aamen, siis ühtlasi tunnen end vahepeal siin kui....masin, mitte pereliige. Ja nüüd tuli lisaks ühele uuringule veel üks uuring juurde ja ma olen jummele läbi omadega. Ma ei tunne, et saan Ameerikat nautida. Ma tunnen et ma elan selleks, et nelja seina vahel üksi kellegi last hoida. Host ema ei tea üldse viimasel ajal kellastki midagi. Ütleb et tuleb koju kell viis...aga 18:15 jõuab. Ega jah...peale seda käib väljas jalutamas ära ja voodisse minek..rohkem lihtsalt ei jõua. 

Mõnele inimesele meeldib majas olla, aga ma pole siiamaani sellega harjunud ja kõike seda puhtalt sellepärast et äkki auto ajab lapse alla?!?-no andke asu. Vahetult enne kui laps oli kohmakas kõndima hakates tahtsid nad kogu maja põrandad katta spetsiaalsete pehmete mattidega..what the fuck nagu :D eäõhhh ei saa kommenteerida see pole minu elu. Saatsin oma koolis käidud tundide kinnituse täna agentuurile ja paaril viimasel päeval olen tohutult mõelnud, et tahaks Los Angelesse minna ja seal veidi elada Au Pairina. Eks näha ole mis selle ideega saab, kuigi suure tõenäosusega tulen ikkagi veebruaris koju. 

Jõhvika Sprite ühüü

Maarja sulle midagi :D

Kokkuvõtlikult kuul pähe nädal.

Iseendast

Olen viimastel nädalatel hakanud rohkem blogima. Põhjus ilmselge, varsti koju..juu tahan siia tuua asjad mida taas lugedes meenutada. 

Detsembri keskpaiku saab mul 10 kuud USAs oldud. Olen palju kirjutanud ümbritsevast, oma tööst ja kultuurist, aga pole kirjutanud siia sellest, mida on Ameerika minus esile toonud, mida ja kuidas muutnud. 

Panin tähele, et ma ei vaata enam inimesi. Kui Eestis eestlastel kombeks no reaalselt vahtida sind nagu lehmaõnnetust, siis Ameerikas on see äärmiselt ebaviisakas kedagi vaadata jõllitava pilguga. Üks asi on see kui keegi sind vaatab ja sulle naeratab, aga oled sa kunagi näinud eestlasi sind vaatamas ja samal ajal naeratamas? Nad pigem vahivad sind nagu sa oleks nende vanaema ära nottinud. Seega on siinne "vaatamine" minu jaoks alati naeratusega lõppenud. 

Eestis olles ja ka esimesed kuus kuud USAs ma alati lõin end kas või jalutama minnes üles..olen 100 % kindel et see komme tuleb mul kodus tagasi, aga hetkel käin väljas spordiriietega. Siin on prioriteediks kujunenud mul mugavus. See ei tähenda seda et ma suvalise riidega välja lähen v sassis juustega, vaid ma pigem ei pane nii palju rõhku enam välimusele. Ise arvan et see tuleb sellest et inimesed on siin värvilisemad ja aktsepteerivamad + ei jõllita sind. 

Fakt on see, et ma olen hakanud rohkem sööma. Toit on Ameerika kultuur ja sellest pole võimalik üle minna neile, kes rohkem kui paariks kuuks Ameerikasse tulevad. Ma ei kujuta ette mitukümmend korda ma olen dieeti proovinud. August-september mul õnnestuski võtta alla ja saavutada vorm mis mul oli aasta tagasi, aga siis tulid peale pühad ning olin üheainsa õhtuga tagasi omas habitis. Ja uskuge mind, kurvaks tegi ikka tohutult vahepeal see, et ma ei saa toituda USAs nii nagu Eestis. Nüüdseks olen hakanud leppima sellega, et jah kaal on tõusnud ja ilmselt ei jää koju tulles see paljudel kommenteerimata, aga mis mul sellest. Kui ei sobi laku panni..vormikus on alati minu silmis outstanding. 

Florida on andnud mulle imelise võimaluse teha sporti aastaringselt..käin võimalikukt palju jooksmas, eriti olen nüüd hakanud, sest et pole palju jäänud ja tuleb end ikka aktiivsena ka hoida. Iseendas olen palju kindlam. Ma pole enam nii tagasihoidlik nagu eestis olles, ma olen TOHUTULT jutukam. Ma ei karda öelda oma ausat arvamust ja ma ei karda käega ristilöömisi. Ma julgen avalikult omi selgeid mõtteid jagada. Olen hakanud ka julgemaid riideid ostma ja ei käi nii palju üleni mustas enam väljas, kuigi olen siiski kindlaks jäänud musta värvi universaalsusele. 

Mu eesti keel LONGAB(jaa tean et lonkab). Mu lauseehitused on kohutavad ja on hetki kus ma ei mäleta eestikeelset sõna. 

Ma naeratan rohkem kui eales varem. Maybe mu töö on selle harjumuse toonud, aga ma ei mäleta korda kus ma oleks shoppama läinud ja ilma naeratuseta check outist lahkunud..mis peamine-jube soe tunne tekib ikka kui klienditeenindaja soovib sulle ilusat päeva jätku ja tänab sind viisakalt ostude eest. Poes olles keegi ei vaata sind parastava pilguga, kui sa lihtsalt uurid ja vaatad. Samas on klienditeenindajad ALATI valmis sind aitama ja soovidele vastu tulema ilma mingisugusegi probleemita. Ameeriklaste kohta öeldakse tihti. They dream big. Naelapeale lause. Nad unistavad suurelt ja ka tegutsevad suurelt. Olen hakanud sama rada minema. Ideid ja mõtteid on peas nagu varnast võtta. Keegi ei tee sind maha kui avaldad omi ideid ja kui tekib mitte-vastastikune arvamus..tekib oma poolte debatt(mitte kätte ja jalgadega) vaid just läbi mõeldud arutlus. Sõnad on arukad ja täiesti teistmoodi..mis viib mind nüüd poliitikani. Varem olin neutraalne poliitika osas. Mul oli suva ja kama kaks..nüüd aga on USA poliitikat nähes tekkinud mul isiklik arvamus ja omad küsimused. Poliitika on siin aga teema millel ma osa ei võta, sest ma kipun närvi minema, kui näen oma kahe silmaga rassismi haritud inimestes, kes teevad pealiskaudseid mõistmisi. Pikem jutt. 

Kokkuvõtlikult öeldes olen ma 10 kuuga palju muutunud, kasvanud ja aru saanud pere väärtusest, üksteise hoidmisest. Olen aru saanud sellest, et minu elu ei saa sõltuda teiste inimeste arvamusest, sellest kuidas nemad mind oma ellu aktsepteerivad. Ma sõltun iseendast, oma valikutest ja käekäikudest ning ma pole huvitatud sellest, kas sulle see meeldib või mitte. 

Piiiisszz

Hi December

Esmaspäeval esimene detsember ja siis peaks hull jõulubuum algama. Count down to Christmas algas juba eelmine nädal. Suuremates poodides on jõuluvanad lastele, jõululaadsed tegevused jne. Sahistamist jagub. 

Mina ehtisin maja täna kolm tundi ja ei jõudnud valma, kuna nii pime oli juba, ei näinud enam knopkadega jõuluvalgusteid seina toppida. Homme teen pildi ka üksi tehtud tööst :) 

Lubatud pildid update #1

Black Friday õhtul käisime kõik Bas Pro shopis, mis mõeldud eelkõige jahimeestele, matkajatele, looduslähedastele inimestele. Ma pole kursis relvadega, aga see mis valik oli mul endal seal poes...oh boy. Sain kõige bad assimat roosat relva näperdada, mis oli leti taga..päris raske oli tegelikult kah

Ja siis raputasin uskumatult pead, et kuidas saab see võimalik olla, et ma saan osta relva, kuulid ja poest nendega välja kõndida. Floridas peab tulirelva omamiseks 18 olema. See on kõik mis sul palutakse tõestada + puhas kriminaalne taust. Tahad õhupüstoliga ringi lällerdada? - Aga palun, seda ei loeta siin mingiks relvaks, vaid mänguasjaks. 

Tuled minu majja öösel ja ma tunnen end ähvardatuna? Bang ja mul on igasugune õigus sind surnuks tulistada. Tuled mu auto juurde, hakkad tõmblema ja ma samal ajal autos ja tunnen enda elu ohus olevat? - bang ja mul õigus sind maha nottida. 

Ameeriklased on hullud. 

Update #2

Haha rääkides relvadest. Vist seisin kuuliga täna silmitsi? Pidin peale tööd täna kooli minema, läksingi. Naabrite juurde jõudes tuli välja et kool täna cancelled sest vett polnud kogu õppehoones. Anyways..tulin tagasi koju ja host emps oli lapsega tagaaias möllamas. Nägin neid aknast, krahmason kapist oma coca ja läksin üles oma tuppa. Tuli välja et kui ma selja pöörasin et üles minna nägi host ema väljast mind ja arvas et võõras inimene kuidagi majja saanud. Helistas oma mehele ja siit tuleb päeva nali. Host isa tuli vaikselt majja, mul youtube lahti ja klapid peas ei kuulnudki..küsib mitu korda Who is there? ...tuleb trepist üles ja krauhhh relvaga sihtimas mind..loomulikult kui ta nägi et see kõigest mina, peitis kähme relva ära ja ütles "ei midagi". Natuke võttis hinge värisema küll kui relvaga sihtis. Kujutate ette kui ta oleks olnud liiga kiire reageerimisega inimene..siis oleks raudpolt kuuli saanud. Viiuh :D

Lugesin just neiu Jane Vadi blogi oma au pairi aastast Ameerikas ja skippisin esimesest postitusest kuni veebruari postitusteni ja pani mõtlema et johhaidi alles ta ju läks Californiasse..aeg läheb nii kiirelt et ma ise ka ei saa aru faktist, et olen natuke rohkem, kui kahe kuu pärast kodus. Alles nüüd jõudis kohale, et ongi loetud päevad pmts jäänudki. Kui aus olla, siis mingi osa minus tahab pikendada, aga sedagi ainult juhul, kui ma saaksin Californiasse..ja siis mõtlen et eestis samas vaja eluga edasi liikuda ja aeg hakata oma soovidega tegelema. Eks näha ole mis elu toob, sest õpingute vahel on alati võimalus akadeemilist võtta ja kus see elu ikka jookseb. 

Rääkides kraadidest..ma ei tea mis ma Eestisse tulles teen?! Külmun surnuks vist hah :D eile õhtul oli kaheksa kraadi sooja ja ma lõdisesin. Iseenesest meeldib, ilm on paari päevaga stabiilseks läinud. Ilm on tegelikult super super. Niiskust pole, lõikavat tuult pole. 

See nädal lõppes ka mu nädalane "puhkus" mida mina nimetaksin pigem karu koopas talveund nädalaks. Esmaspäev ja teisipäev lasi ilma pausideta vihma ja esimest korda elus ma reaalselt kartsin äikest(lõi keset ööd nii kõvasti et ärkasin üles ja ei suutnud ilma teki alla minemata magama jääda lol) ja need päevad veetsin oma uut lemmik poliitilist sarja vaadates House of Cards-soovitan täiega! Imelik oli vaadata sarja ja mõelda, et oh ma käisin seal, seal ja seal. Sari filmitud Washingtonis. 

Kolmapäeva lasin ka üle, sest siis olin juba harjunud toas olemisega. Neljapäeval koristasin väga korralikult alumise korruse ära(pesin põrandad, tolmuimejaga lendasin ringi jne). Kuna ma ei suuda s*tasel põrandal kõndida ja pidevalt sassis majas tegutseda siis olengi koristamise enda vabatahtlikuks tegevuseks võtnud. Host ema tuli koju ütles et kõik on nii korras ja puhas. Natuke naljakas on..ise naisterahvas, aga nõude hunnik on terve köögimööbli päeva lõpuks hõlmanud ja söögi tegemisest igal pool ained laiali + loomulikult see et ta jätab asjad vedelema igale poole. Endal on nõudepesumasin ja ainult üks laps. Eesti naine suudab nelja lapse kõrvalt ka ilusti hakkama saada. Mis juhtub küll siis kui mina lahkun? Kes siis koristab..ei kujuta seda laga ette :D 

Likeaboss

November pole just paremate killast olnud. Päevad polegi vennad. Lihtsalt pinge, üksi olemine ja neli seina pole minu teema. Selle kõige kokkuvõtteks langesin üle kahe kuu järjekordselt stressi ja siis mõtlesin, et ok aitab kah :D enne veebruari nina Eesti asjadesse ja paljudesse suhtlusportaalidesse ei topi(Facebook, Instagram, Twitter) ja juba on parem olla. 

Tänasest algas mul siis nädalane puhkus, ainult veits mööda on see et väljas on päevi vihma kallanud juba. Loodan et ilm kogu puhkuse selliseks ei jää. 

Novembris pole hetkel väga midagi teinud. See nädal on aga palju toimumas. Thanksgiving ja Black Friday. Host emps ütles et läheb shoppama ja kuna ma tahan oma silmaga näha kuidas inimesed ajuvabalt krabavad, siis liitun temaga. Teen siis teile pilte ja kui mingi fait toimub saan video ka teha..saate irnuda kui lollakad inimesed võivad olla :D kõige hullem pidavat mänguasja pood olema, seal nagu naised...armsad emmed kriimustavad ja litivad üksteist. Milllllline eeskuju. 

See nädal paneme jõulukaunistused kõik välja ja kuuse toome kah kas see v järgmine nädal. Saate pilte i promise. 

Muidu imelik mõelda, et Eestisse juba vähem kui kolme kuu pärast. Just mõtlesin asjade üle, mis teisiti on võrreldes Eestiga ja mida ma absoluutselt juba unustanud olen. Näited.

-ameeriklased kasutavad hästi palju mikrowave'i(sorry ma ei mäleta kuidas Eesti keeles mikrokas on:D ausalt) 

-külmkappidel on alati nupu vajutuse kaugusel filtreeritud vesi ja jääkuubikud.

-konditsioneer kõikjal, ahiküte on kiviaeg

-kamin on iluasi majas, mitte soojendamiseks

-kraanikaussidel on igal pool punnid ees juba, tahad vett koguda siis vajutad alla, tahad et ära voolaks vajutad tagasi

-muhah mis asi see veekeetja on? Mikrokas tehakse teed

-minu majal ja paljudel teistel uks ei käi lukku võtmega vaid lingil on numbrikood. Sama lugu autodega. Osadel on numbrikood lingil lihtsalt

-mis asi see apteek on? See on kiviaja nähtus. Pharmacyd on siin ja sealt saad oma rohud, meiki, vetsupaberit, küünlaid, alkoholi ja ohtralt toitu osta. All in one. 

-keegi ei lähe kohvikusse kohvi jooma, kebi Starbucksi kui tahad kohvi. Inimesed vaatavad sind nagu kuumehikest kui sa ainult joogi tellid. Sp ei käi ma väljas söömas pluss söögid pole tervislikud.

-kõigil queen size voodid..laiutajad

-coca cola on elude päästja ja ime rohi usakate arust..ausalt öelda olen nõus :D

-jalutamine on ameeriklaste meelest ilge sport. No ausalt ka kui sa käisid täna tööl ja siis jalutasid oma spordiriietega pool tundi siis atleet valmis. Hahah täitsa lõpp :D

-väga vabandan kui sa oled hispaania keelt kõnelev isik ja loed mu blogi ja sellest aru saad, aga ma pole elus nii lolli rahvust näinud kui Mehhiko keelt kõnelevad(El Salvador, Mehhiko, Kuuba jne) no nii lollid et ma tahan lihtsalt nutta..kuigi ise on usas 10 + aastat elanud.

- loe end õnneseeneks kui väljas jalutades näed kas või ühte jalapaari veel kõndimas.

- vetsulukud on ajuvabad..ma ei hakka isegi seletama

- tuled tuppa väljast oma kossidega..aga palun, viska lauale ka veel jalad

- sanitized wet wipes on teema 123. Alati kui poest v kuskilt avalikust kohast autosse tuleme siis host ema jagab kõigile hand wipesid. Lol mina pesen käed koju jõudes. 

- walk in closet..vat sellega mul vedanud, et mul oma garderoob tuba on. Eestis on see suht luks.

- keegi ei vahi sind nagu Eestlased seda teevad. Kui kutid vahivad, siis naeratades, kui naised siis naeratades ja ütlevad ka veel juurde et oh ägedad kossid, mulle meeldib su outfit vms.

- baking soda on siin iga naise must have kodu koristamise abivahend

Praegu nagu midagi enam meelde ei tule, erinevusi on ropult..eks kui kogunenud on kirjutan juurde. :) 

Update #1Väike update thanksgiving promo lehtedega..et hindade suhtes kurssi viia 

Update #2

Homme hommikul(neljapäeval) alustame hommiku vara host empsiga shoppamist. Aa ta käis täna turkeyt ostmas(ei mäleta eesti keelset nimetust lol) njuuu paar VÄIKEST?!????? 

Haha thawing up to six days..saab jõuludeni turkeyt nautida siis :D

Hoian homme teid shoppamise, menu ja kõige muuga kursis. Muideks feeling on juba olemas, et USAs mingi suur holiday on. Love those special feelings :)

Nii siiissss täna big Thanksgiving ja jõudsime host empsiga shoppamisest tagasi. Viis tundi ostlemist ja i am surnud :D homme ärkame kell viis hommikul sest siis algab Black Friday ja muhah valu mu rahakotile. Mis ma täna nägin? Teate need usakad on ikka kreisid ostlejad küll..oli jah diile mis mul karbi lahti tegid, aga oh sa raks et 100 meetrine rivi enne kaupluse avamist o.O what :D ja oodatust kõige leebemad olid kliendid just lastepoes ja kõige jõhkramad ilupoes. Seal ma reaalselt pidin ise nügima ja ofc ka mind nügiti..kui ma kassa järjekorras olin siis juba kuskil poes meigitarbikud klaas potskadega lendasid maha. Kohe näha et naised ja eriti noored naised on ikka loomult kiskjad. :D 

Kuna mul iPhone'i ost lähinädalal plaanis siis seivisin enda raha ilusti..ausalt öelda enam see shoppamine nii ahvatlev polegi, sest kõik on nii kergelt kättesaadav. Siiski ostsin endale hea diiliga paar asja:

Tigi Bed Head sarja kõik 750 mll shampoonid ja palsamid olid 7 dollarit, DVD oli 4 dollarit ja ülejäänud tooted olid tavahinnaga. 

Homme hommikul kell viis üles ja siis veedame tunde ülejäänud poodides. Update'in teid :)

Ah jaa käisime host perega Thanksgiving einet söömas buffalo liha restos(ei tea selke eluka eesti keelset nime) ja buffalo liha oli wow kui hea! 

Update #3 - Hello Black Friday

Kell on 5:55 am(hommik) ja joon host empsiga kohvi et shoppama minna. Normaalne :D varsti pilte 

Black Friday seljataga. Käisime siis host emaga umbes viies suuremas poes. Oleksime tunde ja tunde shopanud edasi, aga host isal oli kohtumine kokkulepitud kellaajaks ja pidime tagasi olema. Kõigepealt käisime Home Depotis, kus suur jõulutäht oli 99 senti..need läksid nii ruttu ära. Jõudsime õigel ajal. 

Siis Bealls, siis JCPenney, Best Buy, Office Depot vsjo. Host ema ostis sada asja, ma ei mäletagi enam mida. Mina sain ka paar asja hea hinnaga(Guessi käeketid 15 $) ja 75 $ wireless speakeri 8 dollariga. 

Sweet November

Aeg on hakanud üha kiiremini ja kiiremini lendama. Olen hakanud vaikselt juba mõtlema sellele, mis mul veel USA-st oleks endale vaja osta, mida Eestis nii lihtsalt lubada ei saaks. 

Oktoober on möödunud kui eye blink ja olen rohkem kui kindel, et samamoodi läheb ka november, sest päevad on lühemad, mõnusalt jahedamad ja nauditavamad kui eales varem. Jah, mai-august oli reaalselt minu jaoks Floridas piin(sain aru miks inimesed suvekuudel Floridas võimalikult vähe aega veedavad) ja uskuge mind, kui ikka hommik algab 25 kraadiga ja päeval 40 kraadi ja pimedas peale loojangut 29 kraadi, siis majast väljaspool liikuda on raske. Seda esiteks juba sellepärast, et kuumusega kaasnev niiskus teeb kohe keha märjaks ning teiseks võhm on kiirelt õhu puuduse tõttu väljas. September-aprill on see eest aga parim place to be. Nii õnnelik et saan nüüd veebruarini(veebruaris Eestisse tagasi) mõnusalt pusasid ja sooje sokke kanda, kuid samal ajal väljas särgiväel käia. Te ei kujuta ette kui mõnus on siin tuul ja kui värske kõik on. Meenutab jõhkralt Eesti mai kuu algust. See selleks.

Mul on omad plaanid siin seoses spordiga, aga sellest teen postituse novembrikuu keskel, kui mu plaan on kinnitatud.

Oktoobri kuu kokkuvõtteks saan öelda, et olen üha paremini hakanud läbi saama oma host emaga ja tõsiselt hea meel ta üle, sest ta on hoopis teine inimene nüüd.  Nii palju naermist ja rohkem juttu.

Täna käisime Southwoodis trick or treatitamas(Halloween) ja sain jälle osa väga ägedast Ameerika traditsioonist...seda feelingut on raske kirjeldada. Sama tunne oli mul neljandal juulil ka. Nagu mingi magic oleks õhus. Usakad ikka väga väga tugeva traditsiooniga rahvus. Kui mingi tähtpäev on, siis sa tead et see on tulemas ja kui see on käes, siis sind valdab hoopis teine aura ja feeling that i can't describe. 

Aga Halloweenist siis pilte. 

Tegin oma esimese kõrvitsa laterna :) 

Maja Southwoodis, kus väike Halloweeni pidu oli. 

Ütleme nii et maja perenaine jagas kümme sellist kausitäit komme kahe tunniga ära :D 

USA lipud igal pool. I like. 

Inimesed näevad tõesti dekoreerimisega vaeva. Alustades aiast lõpetades oma koera riietamisega :DDD 

Väike rivi. Inimesed siis kes maja omavad istuvad maja ees/ukse ees koos kommi kaussidega(mõned jõid veini, teised lasid muusikat jne) ja kostüümis inimesed lähevad nende juurde. Ütlevad trick or treat ja saad maiustusi. 

Tunniga oli kogu rajoon autosid täis ja ma ei mahtunud naljalt ilma nügimata liikumagi :D väga vinge oli ja kõik lapsed olid niiiiii armsad oma kostüümidega. 

See kuu on siis paar huvitavat asja toimumas, Black Friday, Thanksgiving ja kes teab mis veel tulla võib. :)

See Me Now

Nipp teile armsad eestlased, kes te pikemaks ajaks kodust kaugemale lähete. Unustage Facebooki ja FB Messengeri olemasolu. Või kui kõige korrektsem olla, unustage interneti kasutamise koht sellepealt, kus saate oma kaasmaalaste/pere tegevust pidevalt jälgida. Mul nii hea meel, et iPod läks siin vahepeal katki(Apple saatis kahe päevaga mulle tutika iPodi uksetaha👏) ja läpaka laadija andis ka otsad nii et olin offline igasugustest veebiportaalidest. 

Nüüd ma ise ausalt öelda ei soovigi nina Skype'is ja Facebookis olla, sest see on puhas karuteene minu jaoks. Hakkasin silmnähtavalt selle aja jooksul oma USA eluga kohanema ja oma linnas kodusemalt tundma. 

Tegelikult paljud asjad on nii heas suunas liikunud. Kõige alus on see, et host ema on masendusest ja stressist välja tulnud. Nii hea on näha esimest korda seitsme kuu jooksul näha teda siiralt naeratamas, abikaasat kallistamas ja minuga palju avatumalt suhelda. Kaameraga ta ikka jälgib mind, aga mul juba teada millal ta jälgib(teleri peal asuv tuluke põleb kui kaamera töötab) ja see lebo teema. Mulle endale on hakanud tõsiselt rohkem meeldima lapsega tegelemine, tema tekkivate oskuste suunamine ja arendamine. Näiteks eelmine kuu panime rõhku laulmisele ja imiteerimisele( käte keel jne). See kuu paneme rõhku pehmetele mänguasjadele(pikniku mängimine Smurfidega), esemete peitmine/leidmine kastidest, torni ehitamine, silmside ja vokaaliarendus läbi raamatu jagamise. Sellised tegevused mis arendavad last täiega kiirelt ikka. Nädalaga areneb ta juba nii palju et omg. 

Aga peale töö käin koolis nagu ikka-mõnus ajaveetmisviis, naabrimutiga käin tennist mängimas ja proovin ikka jooksmas ka käia. Paar päeva tagasi lendasin haledalt käpuli golfirajal pimedas joostes hah 💪 

Aeg on tasa ja targu läinud ja siin Halloweeni(31 okt. tähistatakse) asjad igal pool väljas. Meil host perega diil et Halloweeni lähme ka jooksma 😂 nii et siis saab palju pilte üles laadida siia kui oktoobri kuu kokkuvõtte blogis teen. Jõuluasjad siin poodides muidu igal pool väljas 

Sorri kellele isu tekitan nüüd. Teadagi Ameerika kultuur on ka toit nii et 😃 vabandust. Mis meil Eestis selline karp Ferrero Rosher komme maksab ja tsekkige hinda siin muhah

Sügisbreeze

Viimane septembri nädalavahetus. Jeeeee
Ilm on radikaalselt muutunud ja mul on lihtsalt nii hea meel selle üle. Esimest korda viie kuu jooksul sain oma Eestist kaasa võetud tuulejakki kanda ja saapad jalga tõmmata. Paar päeva on siin 20-25 kraadi sooja olnud. Ja see muutus 33-lt kraadilt toimus ühe ööga. Veidi harjumatu, Eestis ju aastaajad vahetuvad sujuvamalt..siin üleöö.plaks
Ameerika jalgpallile ma pole veel jõudnud, aga host isa õde ikka lubab mind viia pidevalt :D Aus olla siis väga ei tõmba kui ei jõuagi, sest et see kisa ja kära pidavat ikka väga ajudele olema(kõik hooaja piletid on välja müüdud juba praeguseks).
El Salvadori naabritega olen käinud nädalavahetustel väljas või nende pool õhtut söömas. Üks nv tegin toorjuustu kooki ja nemad tegid mereandide suppi-aahh kui hea. Tegin pilti ka..peaks selle välja kaevama kuskilt.
Ja siis kuidagi vajusin neljaks päevaks täitsa ära jälle..ai kuidas ma ei salli neid koduigatsuse/alla andmise momente. Vennal oli sünnipäev ja sellest asi algaski..ei osanud eales oodata et sellepärast, et ma teda sünnipäeval õnnitleda ei saanud, ma nii kurvaks muutun. Siis peale selle veel läks mu iPod katki, nüüd saadan kunagi selle Apple'i parandusse..mis võtab ma ei tea kaua aega, siis avastasin veel selle et seina kinnitatud plasmateleri peal asetsev Skype kaamera on minu tööajal ühendatud host ema kontoriga..ehk olen pingsa jälgimise all ja oma töö ajal ei tohi ma muusikat mängida..tamp vaikus. Ainult mina võin laulda.
Alguses oli raske leppida sellega, tahtsin lihtsalt käega täie pasaga lüüa kõigele ja Texasesse lennata, sest seal oleks mul kindel sõprade abi olemas, aga kuna ma ei saa nii alla anda, hoidsin pead püsti. Nüüd on ok jälle olla, kuigi olen väsinud ja soovin siiralt juba puhkust. Iseenesest palju polegi ju jäänud. Võtan jõulude nädala ja esimese jaanuari nädala puhkuseks ja veedan selle El Salvadori naabritega..kõik juba ära planeeritud :D Ja peale seda peaks aeg juba lendama, sest veebruari teine pool pole mind enam USA-s.
Pannakse juba jõuluasju siin välja, ühes poes oli terve sektsioon ära juba kaunistatud..jäin suu ammuli nagu lehmaõnnetust vaatama ja muigasin omaette..hullud usakad.

Ah ja vesi on siin nii soe..käisin ujumas ookeani ääres eelmine nv. Need suured lained ja soe vesi nagu lõputu mullivann.

Septembrituul

Mõtlesin algul, et ei tee seda postitust, sest et kahe nädala pärast lähen Ameerika jalgpalli vaatama ja siis saab tervest kuust pikemalt kirjutada, aga kuna loodus tühja kohta ei salli võtsin kätte.

Nädala jooksul ise enesest midagi märkimisväärset juhtunud pole, küll aga on seljataga mul õhtusöök klassikaaslastega El Salvadorist. Ma poleks elus osanud oodatagi, et ma nendega nii hästi hakkan läbi saamagi, kuna paar on nii vana, et nad võiksid lõdvalt mu enda vanemad olla. Tegin neile oma famous kaneelirulli, mis kõikidele on siiani nii meeldinud, et küsitakse retseptigi. Nemad omalt poolt panid lauale El Salvadori rahvustoitu - pupusat. Tegu oli siis maisijahust-purustatud ubadest-juustust ja kanast tehtud...välimuselt võiks öelda, pannkoogid. Maitselt täiesti teine. Selle peale pannakse kapsasalatit ja vürtsist kastet, mis taldriku keskel ja ülejäänud osa on rohelised oad, kana ja mais. Ühesõnaga, palju maisijahu toitu, ube ja kana. Mul sai kõht rõvedalt kahest pannast täis. Tohutult toitev. 

 Mul hakanud mingi traditsioon kujunema et iga laupäev küpsetan. 

Järgmine laupäev lähen uuesti õhtusöögile naabrite juurde, aga seekord siis meretoit teemas. 

+ nad lubasid et kutsuvad mind välja, kui nad Mehhiko või muu eksootilise maa restorani/baari lähevad, sest seal õpetatakse salsat/rumbamumbat ja muid voolujoonelisi tantse. Tahtsingi ise ka õppida pluss samal ajal saad oma sööki süüa, kohvi juua kui enam tantsida ei soovi või kui mul veab saan oktoobris väikse kokteili kõrvale :D (alkoholivaba september). 

Perega on mul kõik ok. Ma eriti vabal ajal ei viitsi all korrusel passida, sest teen oma asja või olen koolis. Host vanematel on pingeline sügis ees, aga see ka saab detsembri algul läbi. Nkn telekat lapse ärkveloleku ajal ei või mängima panna ja ma ei leia et ma sooviks olla ühes ruumis inimestega, kelle pinget on õhus tunda. Seega olen peale tööd viimasel ajal täitsa teises keskkonnas veetnud.

Septembri lõpus kirjutan siis uuesti :)

Bye bye summer

Augusti kuu viimane nädalavahetus on palavalt alanud ja esmaspäeval saab tervist öelda septembrile. Minu eelaim, et tänu koolile hakkab aeg kiiremini lendama, vastas tõele. Üli mõnna vaheldus mu tööle ja kuna ma käin õhtuti koolis, siis pole seal reeglid ka karmid. Võid süüa keset tundi, kohvi teha ja kuidagi grupp on ka nii muhe, saab naerda...mida ma eakamate grupist ei oodanud. Õpetajad on meeldivad ja viskavad nalja ning kõigele sellele lisaks sain ma teada et kolm maja minust eemal elavad naabrid on mu semestri kaaslased. See omakorda kergendab mu busside vahet jooksmist, saan nüüd nendega kooli ja tagasi :)

Ilm on palju palju paremaks läinud. Ja ainult paremuse poole minemas. Üksikud kuumad ilmad on veel nelja nädala jooksul ees, aga muidu kraadid on tasapisi hakanud alla minema ja niiskustase ka märgatavalt! Päeval mõnus 33 kraadi ja õhtul üheksa ja kümne ajal 26-28 kraadi. 

Poodides on juba Halloweeni asjad välja pandud ja kooliaasta algas siin 18 august. Poed olid kõik suurte kärudega peresid täis.

Käisin ise ka eile TJ Maxxis(brändide pood) ja kuna ma ennast USA aasta jooksul millegagi pingul ei hoia, siis tulin välja nii..

Haha pidin takso järgi tellima kuna lihtsalt ma ei jõudnud kotte tarida :D Mis ma head sain? Näiteks Guessi nahkjakk 25 dollarit, Juicy Couture õlakott 50 dollarit ja nii palju palju muud. 

Täna mõnus laupäev ja elus esimest korda mõtlesin külmutatud jogurti ka ära proovida. Nuberris iseteenindus, miksid oma erinevad froyod nii nagu tahad ja paned peale ka mis tahad. 

Kõht sai nii täis et ma vist jään kohvikusse magama :D :D

Mul laupäeva hommikuti traditsioon perele hommikusööki teha, et natukenegi rahulikult kõik koos maha istuda ja ilma jooksuta nautida ise tehtud toitu :) 

Eelmine nädal tegin banaani pannkooke ja grill-võikeibu, see nädal Ameerikaliku versiooni scrambled eggs with sausages, toasted muffins ja igasuguste värskete köögiviljade ja muu võileiva kraamiga. Hea vaheldus, sest kui mina seda ei teeks, ei teeks keegi midagi.  Esmaspäeval on Labor day, mis ameeriklastel on nagu meil 1. mai. Kõigil vaba päev va minul eks :D ja eks näha ole, kas pere end liigutada viitsib, sest hetkel on silmaga näha kuidas host vanematel on närvid suht pingul ja nad omavahel kergelt öeldes kõige soojemalt läbi ei saa. Põhjus on selles samas asjas mille tõttu mina stressis olin, aga kuna see on konfidentsiaalne info, siis ei saa ma ka sellele pikemalt peatuma jääda. Mul on hea meel et ma üli rahulik inimene olen ja kunagi ajuvabalt muremariks ei hakka...ei kujuta ettegi sellist elu kus jääd asjade pärast takerduma. Tuleb ju innuga edasi astuda! :)

12 päeva ainult rämpstoitu ja valgejahu tooteid

Lõpuks kirjutan siis oma katsest ka. Sorry kes mu blogil silma peal hoiavad ja midagi uut tihti ei näe. Proovin kirjutada rohkem ja olla usinam :)

Olen oma stressist ja pingetest ilusti üle kõndinud ja jälle tunnen end nii hästi. Juba sõnad oma perelt ja pere ringkonnalt lohutavad ja ergutavad nii palju + see kui su sõbrad ikka ütlevad, kuidas nad sind koju tagasi ootavad ja kui väga näha ootavad. 

Enne kui pea ees oma söömaorgja katsesse tõttan mainin ära, et mul oli siis perega tõsine istumine eelmine nädal, kus me rääkisime asjad kõik selgeks. Ütlesin host emale, et mul on vaja rääkida, sest ma olin tõesti omadega täitsa nägu maas. Sain ilusti kõik vastused sellele, miks on lapsega nii pingeliselt vaja tegutseda. Info jätan konfidentsiaalseks, sest tegu on tegelikult üsna tõsise asjaga. Host isa võttis süü enda õlgadele, et ta polnud mind informeerinud ühest asjast ja saime kõik laua taga õhtul hilja selgeks viisakalt ja rahulikult rääkida + host ema andis mulle kaks vaba päeva, et ma end sellest kõigest välja puhata saaksin. 

Siit ka soovitus teile. Ükskõik kui raskeks olukord ei lähe, kui probleem on siis istu probleemiga maha ja suhtle. :) 

Okei nii minnes tagasi põhiteemale.

Sõin siis kogu tripi jooksul praeguseks minu jaoks suht õõvastavat toitu. Olen nii võõrandunud sellisest toidust, et mul tuleb maomahl üles, kui tagasi mõtlen. Esimesi päevi mäletan väga hästi. Mul olid tohutult palju gaasivalusid, ōhupalli tunne, suvaliselt tulevad kõhuvalud ja jõuetus + koguaeg tekkis uus isu. Ja fakt on see, et USA toitudes on mingid ained, mis tekitavad uuesti isu. Ilma naljata. See pole normaalne, et ma teen endale juurviljahautist-kõht on super täis ja siis ma söön mingi neli suurt Snickersit ja mul on ikka veel isu???!? Ajuvaba. Või kui tellin kuskil prae..joon kohvi ka kaks tassi kõrvale ja mul on ikka veel isu. 

Väljas käies oli kõik õlis praetud..õeh. Siin ei keedeta v aurutata v praeta kerges õlis, vaid ikka fritüüritakse MÕNUSALT nii et sulle tuuakse praetud kala lauale nii et sul süües on huuled nagu seakamaraga üle käidud. 

Kuulge mis asi see salat on???? Mingi suure taldriku peale saad peotäie MAGUSAT porgandi-kapsa salatit, mis on segatud majoneesi ja tonni suhkruga vist? 

Aga USA toit on üsna kaval, kui mul tekkis kolmandal päeval ei taha enam effekt, siis neljandal päeval hakkas juba meeldima..vöäk tagasi mõelda, aga eks kemikaalid ole võimsad asjad, mis nad lisavad toitudesse. 

Mul kadus siis energia, tekkisid täitmatud toiduisud ja koguaeg tahtsin näksida. 

Ja siin ka väike kokkuvõtlik pilt sellest, mida ma sõin...

Ausalt ka inimesed, kes te seda teed liigute..te teete endale nii vaimselt kui füüsiliselt karuteene kui nii tahate elada. 

Praeguseks on kaks nädalat peaaegu tripist möödas ja olen kujundanud taas tervisliku eluviisi tagasi endale. Kas just dieet, aga mul on lihtsalt mudaauguni USA toidust. Käin 2 korda nädalas poes endale värskeid juurvilju/köögi- ja aedvilju soetamas + kala/kana ja puuviljad, mis tegelikult ei ole odav lõbu, aga on mu tervise hinda kullaga väärt. Mul on kadunud näksimisisud ja kõht saab kergelt täis, küsimus on ainult enda tahtmises. 

Emmega skaipides luges ta mulle mingi tsiki blogi, kus tsikk mainis, et iga kolmas reklaam telekas on dieedi reklaam. Tõsi. Toidust üle ega ümber siin ei saa...see reaalselt vahib sulle igal pool vastu. Näiteks täna telekast vaadates reklaamiti toidulõhnadega VILDIKAID lastele. No mida????? Eihhh jah sobib! Mul kohe äriidee, teeks mäkis beebieine ka? Noh...purustatud friikartulite püree ja siis mingi burksi shake piima kujul ja kui juba nii läks siis võiks aastastele juba lutsutavaid šokolaadirulle ka anda ju! 

:)) eeskuju missugune

Alustasin eelmine nädal kooli ka. Väga rahul, mõnus vaheldus tööle ja saan linnaliinidega nüüd ringi trippida. Peale tasemetesti öeldi, et mulle pole veel õpetajat. Aga juba leiti uus :) 

Ok sõpad, eks ma kirjutan siis kui midagi põnevat tuleb. September ja oktoober peaks vaikne ja kiire tulema. Novembris saan teile kindlalt tänupühadest, Halloweenist kirjutada ja detsembris kogu jõulumenust. Septembris plaan ka kluppi minna, et näha mis melu siis seal on ja Ameerika jalgpalli minna vaatama. 

Keep thuggin' 

Kokkuvõtlikult roadtripist

Vihma sajab ja äike välgub nii et kogu maja väriseb, nüüd mõnus muusikat kuulata ja kirjutada maha see roadtrip. 

Kestis 12 päeva, algas kolmapäeva pärastlõunal.

1. Päev

Juba esimestel tundidel ootasid meid rohkem kui poole tunnised ummikud. Möödusime jõhkrast liikluõnnetusest..auto oli täiesti maatasa. +oleksime peaaegu kilpkonna kiirteel alla ajanud..mida tegi meie tagune auto. Pole miskit parata, seista ja kiirust alla võtta ei saa. Hotellis ööbimine

2. Päev

Hommikul kell seitse headslappisin end üles. Tunde sõitu ja jõudsime South borderini välja. Mingi Mehhiko laadne väike külakene..mis oli tol kellaajal täiesti välja surnud. Olime ainsad, kes suures jäätise kohvikus end sappa võtsid..oi jäätis oli hea. Valik oli ka nii suur. Peale seda jälle tunde sõitu ja midagi rohkem me põhja poole sõitsime seda pikemad olid ummikud. Sain elus esimest korda näha tubakapõlde ja õhtul olime Virginias(Washington DC). Jätsime nüüd auto sinnapaika ja läksime Georgetown ülikooli(seal on igasugused presidendid käinud, tipparstid jne sh ka minu host vanemad mõlemad). Käisime lihtsalt ringi ja muidugi nad pildistasid pool päeva. Sain fännipoest(siin igal ülikoolil nö fänni-nänni pood) t-särgi. Lõpuks saime ka tänavatele liikuma ja nägin mustmiljon tänavaid ja seisin jälgedes, kus on väga tuntud filmivõtted tehtud. Õhtusöögi veetsime ühes pubi-kokteili lounge'i laadses kohas, kus minu host vanemate jutu järgi käivad maailma kuulsaimad bürokraatia inimesed söömas. Ütlesid, et võimalus, et sa istud praegu kohal, kus Kennedy istus, on väga suur. Isiklikult mulle see pinget ei paku..hull asi kah, igal pool alati ju keegi istub, mis vahet sel on kas Kennedy istus siin aastaid tagasi. Peale sööki viis host ema mind Georgetown ülikooli katusele..ja vat see oli üks moment mis pani ahhetama...pimedas suurele linnale vaade..linnatuled. Perfekto

Siis vups hotelli..kus liiter Eviani vett oli 8 dollarit. Jap tere tulemast USA-sse, tahad limonaadi maksad vähem kui puhta vee eest.

3. Päev

Trippisime mööda Washingtoni ringi. Nägin valget maja, kõige tuntumaid monumente ja oh kui palju ringi vaatamist. Armusin Washingtoni kohe ära, sest sealne ilm ja atmosfäär on lihtsalt nii Eesti sarnane ja mulle meeldib. Käisime Embassy streetil. Tänav ise koosnebki ainult erinevate maade esindusmajadest. Loomulikult käisime Eesti omas kah. Iseloomustaksin Washingtoni nii: tuuline, hall, ülikondades mehed. Capitol Buildingu juures kohtusin ka täitsa suvaliselt eestlastega..johhaidi kui särtsu täis ma läksin..nii kaua pole eestlasi näinud ma mõtlesin neile külakuhja teha. :DD

Meist möödus Marine1 helikopter..üsna lähedalt veel. Kes ei tea mis Marine on, siis see presidendi helikopter. 

Hard Rock Caffees sõime õhtust..The Killers jaaaniiedasi on seal kontserdi andnud, Elvis Presley esinemiskostüüm oli klaasi taga ja üldse palju erinevate rokkstaaride riideid ja esemeid.

Nägin FBI peakontorit aa ja üks asi jäi veel silma..inimestel huvitav stiil, eriti naistel, kanda oma kontoriseelikuga tosse..nooooojahhh. Sõit õhtul New Jerseysse, kus elab host isa õde. Olime ööd seal.

4. Päev

Hommikul praamiga New Yorki(Manhattanisse) sõit. Vat see oli ka elamus omaette, nägin Statue of Liberty ära ja skyline of Manhattan ja Brooklyn oli viis pluss. Sõime lõunat, tellisin endale green eggs and ham. Peale mida jalutasime kurikuulsal Wall Streetil, käisime eksklusiivses Tiffany & Co juveelipoes(ehted algavad tuhandest dollarist) ja käisime Saint Pauls chapelis. See väike kirikukene oli ainus ehitis, mis kaksiktornide rünnakul säilitas oma algse oleku..sellega ei juhtunud mitte kriimugi. Mitte ühtki mõra nada prada..ometigi see oli niii lähedal kaksiktornidele. Peale seda läksimegi kaksiktornide mälestuskohale, mis oli tõesti ilus. Monumendid hukkunute auks olid hästi läbi mõeldud ja võtsin ainsalt puult, mis kaksiktornide platsil elama jäi, ühe lehe kah mälestuseks. Sõitsime kuue paiku õhtul tagasi praamiga New Jerseysse ja siis autoga tagasi host isa õe majja, kus istusime pikalt õhtulauas. 

5. Päev

Hommikul sõit Bostonisse. Boston jäi mulle silma erakordselt puhta linnana, kus inimesed olid ka soojad. New York on räpane muideks + inimesed on tohutult külmad ja ennast täis. Pole eales nii kaike inimesi näinud(loomulikult ei kehti kõigi kohta). Ülejäänud päeva lihtsalt sõitsime jällegi ja õhtul oli mäng USA suurimate pesapalli rivaalide vahel Boston Red Sox vs New York Yankees. Südaööl sai mäng läbi ja ma kukkusin reaalselt voodi riietega. 

6. Päev

Kuna minu jaoks on raske omastada ajaloolist infot giididelt kes räägivad kiirelt, kujunesid giidituurid minu jaoks puhtaks üleskeritud tibutantsuks. Minu host vanematele aga räigelt meeldib ajaloolist juttu ja harivat juttu kuulata, vedas neil. Sõime lõunat Iiri pubis ja õhtul külastasime kurikuulsat Harvardi ülikooli. Sain fännipoest Harvardi pusa :) Parim ost tripilt.

7. Päev

Oma märkmikusse kirjutasin seitsmendast päevast nii(meelega kirjutasin et meelest ei läheks tegevused):

-Täislaks väsinud päev. Igavad kohad, päeva lõpp mõnusam. Newportis host pere sõprade juures õhtusöök.

8. Päev

Alustasin oma hommikut Dunkin Donutsiga ja siis perega läksime ühte häärberisse...waow. Nii palju kullast disaini ja kõik oli nii ilus lihtsalt. Vaadet ma parem ei kirjeldagi..oma silm seletaks kõige paremini. Vaade oli ookeanile. Newportis olid üldse tõsiselt ilusad majad ja vaated majadelt olid billioni dollari vaated lihtsalt.

Sõime lõunat Newport military baasis, kuhu iga inimene ei saa sisse. Peale sööki proovisime kiirelt kapata esimese The Great Gatsby filmi(originaal filmi, mitte uue kus DiCaprio on) maja vaatama, aga uksepealt meile ei vastatud. Nuuks. Tagaaeda saime ikka ja vaade oli jälle imeline. Sõime perega mereannide restos õhtut ja sõitsime mööda rannikut ringi, nii palju ilusaid losse ja maju..meenutasid hullult muinasjutte. Tagasi sõit New Yorki ja nägin umbes viisteist minutit New Yorki panoraami linnatuledes..elu ilusaim film.

9. Päev

Veetsime enamus päevast host isa õe majas. Hommik ja lõuna olime kuskil ajaloolistes kohtades jälle. Kuna ma tegelesin terve roadtripi lapsega, siis ma ei mäleta enam neid asju. Õhtul grill aias ja jutu ajamine.

10. Päev

Head aega New Jersey. Kaheksa tundi autoga sõitu tagasi Florida poole. Muideks. New Jerseys seaduse vastane autot ise tankida. Keegi autost ei või tanklas väljuda, vaid teed akna lahti, annad kaardi ja vuala. Pestakse esiakentki samal ajal kui tangitakse autot. assoh

11. Päev

Kirjutasin märkmiku lühidalt sellest päevast nii: -Suht passsaauguni sellest tripist. 

12. Päev

Tagasi Floridas ja olin õnnelik et see kõik lõpuks läbi. 

Nagu näha pole jutt entusiastlik. Lootsin tripist enamat, aga juu host vanemad arvasid, et kui nad kõik mu eest kinni maksavad, siis olen ka nõus koguaeg beebit hoidma. Sain hetki endale ka loomulikult, aga ma olin koguaeg lihtsalt nii väsinud, et ma puhkus momentidel ka ei osanud normaalselt olla.

Lisan pildid ka varsti sellele postitusele. 

Müüt/fakt ja roadtripi miinused

Eks ikka iga inimene enne ei veendu, kui ise reaalselt on olukorras. Olen pikemalt tahtnud kirjutada sellel teemal ja enne oma roadtripi postitust võtsin asja kätte.
Päris palju saan inimestelt optimistliku-naiivset kaja, et ''noh, sul ju USA-s nii hea elu'' ''meelakkumine'' ''raha tuleb kui putru'' ''sa ainult ju tripid'' ''kõik on tasuta'' jaaaaniedasi.
Ma ei kurda. Millegi eest ma siin maksma ei pea ja tõesti kuna mu host isa pere elab igas Ameerika otsas, siis tripid on iseenesest mõistetavad. Aga ega ma reisidel aitähi eest ei käi. Tagaistme roll 17 kuuse VÄGA kiirelt kasvava poisiga, kes on hakanud oma iseloomu näitama, pole kergemate killast. Vastutus on suur ja kuna mina pole lapsevanem, on seda enam mul pinge alati mega voltides ja isiklikult teeksin nii palju asju teisiti, aga jällegi-pole minu laps, ei ole mul ka õigust tema kasvatusmeetodeid ise korraldada. Olen õnnelik, et olen saanud mööda osariike trippida, aga ma ei teeks seda eales enam lapsega, kes pole minu. 12 päevane roadtrip lihtsalt näitas täielikult, kui stressi võib vaimselt ja füüsiliselt mind kogu see tagaistme roll tõmmata.
1. Mitte ühtegi korda tripi jooksul ei saanud ma rahulikult söögikorda nautida. Hommikusöökidel hotellis pidin toitma ja alati meil oli kiire. See ajab eriti pahuksisse mind, kui pean kiiruga sööma, sest kiiruga süües ma ei saa kunagi kõhtu täis, ajage mulle kaks kausitäit saiakesi ette ja kiiruga süües ma tunneks ikka et kõht on tühi. Autos jätkus lapse söötmine. Kui sõitsime kuhugi drive-ini ja laps nägi et ma sõin hakkas alati vinguma, sest ka tal oli kõht tühi. Viimasel päeval tripil süües viskas mul kopsu üle maksa, sest ma polnud kahe nädala jooksul mitte ühtegi korda normaalselt saanud süüa. Siis ma sõingi oma einet ühe käega turssis ja teise käega söötsin last. :D Kaant ma kunagi pealt ei viska, vihasena suhtlen kas vastava isikuga, kellega mul probleem on või kui on tegu lapsega, siis olen lihtsalt vait ja lasen endal maha jahtuda. Pealegi, pole ju tema süü et tal kõht tühi.
2. Kogu reisi jooksul olin välja magamata ja viimased reisipäevad viisid mind stressi. Välja magamatuse põhjus on see, et host ema oli tohutult palju igasuguseid ajaloolisi giidituure planeerinud-mis oli minu jaoks järjekordne kuul pähe kui igav või teine asi kui läksimegi kuhugi huvitavasse kohta, siis laps ei tahtnud ühe kohapeal kaua olla ja nii ma pidingi lihtsalt nagu tuulispask igalt poolt läbi lendama ja ruttu nägema. Lootsin et New Yorkis saan kuskile shoppama minna, aga 0. Ainuke glamuurne ja kallis pood kus me käisime oli Tiffany & Co(ehted algavad tuhandest dollarist).
3. Host emps tegi kaameraga nii palju pilte et mu elu jooksul ka vist nii palju pilte kokku ei tule. Loomulikult enamik kõik lapsest näiteks mingi ajaloolise monumendi ees murul mängimas või blablabla. Laps oli ise nii väsinud ja nuttis aga ei saa enne minekut, kui laps ikka pildil naeratab. Ufoporno, jällegi ei ole mul siin sõnaõigust, sest igal ühel oma kiiks. Lihtsalt kahju oli lapsest, kui silmaga oli näha, et ta lõunauinakud on poolikud olnud ja ta söögikorrad kellast väljas puhtlihtsalt sellisel põhjusel, et pilti PEAB saama. Ja mis te arvate kes ta rahutust siis tagaistmel pidi rahuldama kui peale pildistamist ta oli üleväsinud ja torssis? mhmh
4. Rääkides lapsele väga tähtsatest päevastest uinakutest, umbes 5 korda ta lihtsalt äratati mingite mõttetu asjade pärast üles. Näide: tankla peatus, laps on sügavalt magamas ja host ema tahab, et lapse suu oleks puhas, tuleb lapsepoolsel küljeuksel sisse ja hakkab suud puhastama. no bljt siis ma mõtlesin jälle et kas tõesti sa tahad lapse nuttu kuulata niigi pingelisel tripil. Loomulikult ta ärkas üles ja pidin jälle tegelema. Või siis äratati üles, et pilti saaks..no what da vuuk.
Minu jaoks oli see reis ühelt poolt võimas kogemus, eriti New York, kus käisime kaksiktornide mälestuskohal ja Wall streetil jalutamine, Statue of Liberty ja New Yorki menu. Minu õnn olid õhtud ja hilisemad tunnid, kus laps magas ja sain nautida öövaateid linnadele ja omas mullis lõõgastuda.
Tõrts tuld karikasse oli aga see, kui läksime õhtul kell kuus mängu vaatama. Pakkusin algul et jään lapsega hotelli, panen ta magama ja vaatan teda, sest olin ise ka väsinud. Kuna neil on kombeks laps igale poole kaasa võtta ja nad ikka tahtsid, et ma kahe kuulsaima rivaali mängu näeks, otsustasin nende rõõmuks kaasa minna. Teadsin, et sellest ei tule midagi head ja nii oligi. Piletite järjekorras oli laps juba jorssis ja väsinud ja umbes kella üheksaks oli laps täiesti üleväsinud. Host isa proovis kussutada(sest mina nii hilja enam ei tööta) ja tegi ei tea mitu sada imet ja sama ka host ema..ei õnnestunud. Kuna mul oli südamest juba hale lapsest, ütlesin host isale, et võtan siit teatepulga üle. Andis siis lapse mulle ja panin ta täiesti läbi nutetud näo oma kaela juurde ja hakkasin elmari tantsuõhtut talle ümisema. Sekundi pealt jäi tasa ja kussutasin teda nii tunnike kuni ta oli täielikult maha rahunenud ja siis läksin, laps süles, jalutama..ja nii ta lõpuks 11 ajal magama jäi.

Ei ma pole vinguviiul, vaid kirjutan asjast just nii nagu see on. Mu elu pole siin pudrumägi ja vahuveini jõgi. Päevad pole vennad ja hetkel loodan järgmisele nädalale ja sellele nädalavahetusele, et üle pika aja saan endale rahu ja oma aega lubada, et ma ka LÕPUKS leiaksin kooli minnes ka tuleval esmaspäeval endale sõpru, sest üksi on aeg-ajalt raske olla. Enamik au pairid õnneks leiavad üsna kiirelt uusi nägusid, aga kuna Tallahassee pole au pairide magnet(olen ainus siin) ja minu naabrid on enamik vanemad inimesed, siis pean end ise meelelahutama.
Roadtripi päästiski ära need öövaated linnadele hotellidest. Ma ei saa mainimata jätta New Yorki öövaadet autos olles kaugelt..mu silmad pole siiani midagi nii ilusat näinud.
Lemmikuks sai koheselt Washington, sest ilm ja linn meenutasid väga väga Eestit.
See nädal saab pool aastat USA-s ja loodan et see viimane pool tuleb sotsiaalsem. Mulle meeldib siin, aga igatsen Eestit ikka kümne küünega ja ootan pikkisilmi kohtumisi armsamatega.

Olin muide katsejäneseks terve reisi aja. Sõin ainult rämpstoitu ja magusat, et näha mis mõju siis tervisele täpsemalt on, sellest kõigest teen ka veel eraldi postituse piltidega.

piäs

Roadtrip USAs

Viis päeva on tripi algusest möödas ja praegu postitan siia ainult pilte, sest olen hetkel hotellis ja kell on pool kolm öösel. Oleme perega just NY Yankees vs Boston Red Socks mängult tulnud. Viie päeva jooksul käisime Washingtonis, New Yorkis ja täna Boston. Juttu on kui pudrumägesid, aga iga asi omal ajal, lisan veits silmailu ja nädala pärast ka jutud. 

Ameeriklased, katsejänesed vs niisama jänesed

Iga päev näen rohkem inimesi, rohkem nende rahvusele iseloomuliku karakterit ja seda, kuidas ameeriklased käituvad. Tundub ju suur maa, kartmatute maa, kui kõike u 9000 km eemalt Eestist vaadata, aga tegelikult?

1. Tegelikult on USA inimesed äärmiselt ettevaatlikud. Puhtlihtne näide. Käin õhtuti pimedas jooksmas. Umbes kell üheksa või vahepeal veidi hiljem. Nädal tagasi käis meil host isa õe pere külas, kuna Breanna(host isa õe tütar,17)tuli varem päeval juba, mõtlesin ta kaasa jooksma kutsuda. Kui kell õhtusse jõudis ja välja läksime golfirajale jooksma, olid tema esimesed küsimused sellised:

Kuidas sa julged pimedas joosta?

Kas sa ei karda, et midagi juhtub? 

Hihih tempot ta kaua minuga ei jõudnud pidada ja ütlesin, et tal pole mõtet end piinata kah. Palusin tal lihaseid lõdvestada ja pulssi maha rahustada seniks kuni ma viimase ringi osa ära teen. Kui ringilt tagasi jõudsin, esimene asi mis ta ütles, oli see, et ta kartis veidi ja tal oli kergendatud meel mind nähes.

Mida ta kartis?

Ta kartis eelkõige(nagu ka kõik teised) et keegi tuleb reipima vōi mingi loom tuleb. 

Ma ei saa aru mida siin karta on? Mitte kuskil pole niikuinii 100% turvaline. Olgu see Eesti v USA. 

2. Inimesed suhtuvad mustanahaliste rajoonidesse kui küüditamise laagritesse. Kui vaja läbi sõita, siis ilma peatusteta ja kui sinna ära eksid siis paanikamama123. Jällegi, miks? Minu jaoks siinne tumedanahaliste rajoon tundub just nii äge, armas ja soe. Inimesed ei tunnista, et nad on kui rassistid, kui nii suhtuvad. Rajoonist läbi sõites näen iga kord laste gänge ratastega ringi väntamas ja ringi jooksmas..nagu eestiski laste gängid. Nad seiklevad ringi ja on väljas, mitte arvuti taga selfiesid tegemas. Ja mida ütlevad valged ameeriklased sellepeale, kui näevad lapsi mängimas? - omg nad sõidavad ratastega keset teed ja veel kambas ja niimoodi väljas ilma järelvalveta. 

No cmon mis selles halba on? 

Ükskord kõrvalisik näitas mulle kaht mustanahalist poissi, kes rattaga sõitsid. Üks oli lenksul ja teine väntas. Minu jaoks tavaline asi, aga mida ütles kohe tema? -Tead, mustanahalised siin teevad nii et nad jahivad rattaid rajoonis ja kui keegi sõidab, siis see kes lenksul on, lükkab ratturi maha ja sõidab ise uue rattaga minema. Ja muide kui ment näeks neid, siis ta küsitleks neid poisse, et miks nad kahekesi ühel rattal jne.

Miks teha ennatlikke järeldusi? Minu silmade läbi poistel oli lihtsalt lõbus.

3. Nii kui tuleb mingi ülikooli uus uuring välja, on see Jumala sõna nr1. Ausalt. See on midagi, mis on raudpolt fakt ja seda peab järgima. Sellepärast ka meeldib mulle usakaid katsejänesteks kutsuda, nad lähevad suht kõige hange. 

Rääkides veel ettevaatlikusest. Võib pimesilmi ka leida täiesti ajuvabu silte hoiatustega jne. 

4. Usakatele meeldib surnuks rääkida. Neile meeldib rääkida ka siis, kui nad näevad et mul on iPod käes ja klapid peas. See käibki mul veits närvidele, et kui ma jalutan ja mul sulaselgelt näha, et klapid peas nad ikkkkka hakkavad rääkima. Mitte ühtegi korda pole ma viie kuu jooksul saanud süüa vaikuses. Ka siis kui söögilaud on vaiksem, mõtleb keegi mingi totaka küsimuse välja. Näiteks: Kuidas sulle su toit maitseb? ...no ma ei tea kui ma söön et ehk siis nagu maitseb või mis?

:D kole negatiivne tundub, aga need on lihtsalt sellised asjad, mida olen tundma õppinud. Teine rahvus, teised jutud, mind see ei sega. Tolereerivust peaks igas ühes olema. 

 

Host vanematel oli kolmapäeval sünnipäev. Tegin neile koogi, millega super meeldiva vastukaja sain. Sõid kahekesti pea pool kooki õhtul ära o.O

Ja kolmapäeva pärastlõunal algab meie kümne päevane roadtrip New Yorki, Washingtoni, Bostonisse jne. :) Kuna usas tasuta wifit ei ole nii nagu eestis, ei saa ma garanteerida, et kõigega päev päevalt teid kursis hoiaksin. Kõigest teen postitusi kindlasti. Pilte laen instagrami rohkem üles.

Ah jaa muide augusti keskel algab american football season ja sain võimaluse kodustaadionit tühjana näha. Pidi iga mäng ropult rahvast täis olema, eriti purjus tudengeid...eks siis ole näha.

Muzimuzi ja nautige suve. Ma juba ootan oktoobri kuu kampsuni ja pusa ilmu. 

Viis kuud USA-s

Heellou amigos.
Jätk eelmisele postitusele. Ja ma ei kirjutanud ainult viimasest päevast..nii palju päevi on JUBA jälle möödas, et ma ei mäletagi täpselt kõike enam. Pühapäeva hommikul olin suht laip..seda vaid mäletan. Host ema ei jätnud enne mind rahule, kui ennast kaasa vedasin(heas mõttes). Läksime siis host isa õe majja hommikusööki sööma. Sõime praetud muna, peekonit, pannkooke ja üli häid kodutehtud Iirimaalt toodud erinevaid moose. Kuna nende maja kõrval oli kohe Mehhiko laheni viiv kanal, siis pakkus Nikolai ema võimalust minna kanuutama. Ma pole elus kanuutamas käinud ja võtsin kohe võimalusest kinni. Kanuutasime Mehhiko laheni välja, üle tunni veidi sai ringi uuritud mööda vett. Panin päiksekreemi küll peale, aga parmupäevitus on mul siiani kanuutamisest. Suht läbi tegelikult võttis, kuumus oli ka omamoodi niitev, nii et majja jõudes läksime kohe basseini ujuma ja mingi hetk hakati grilli korraldama. Sõime ja pakkisime end kokku ja viie tunnine sõit tagasi Tallahassee'i oli alanud.

Vahepealsed nädalavahetused olen suht lulli lasnud, kui kergelt öelda. Kuna mulle meeldib küpsetada, siis tegin uutele naabritele ja oma host vanematele Manhattani toorjuustu kooki, millega sain palju meeldivaid komplimente. Vahepeal sain jalutades kellegi aias laimi raksus käia:D

Ja eelmine nädalavahetus otsustasin, et lasen üle pika aja liugu ja lähen, shoppan ja ostan seda mida tahan. Nii kujuneski minu shoping kuue tunniseks pardakiks..koju jõudes olid kotid käed ära sooninud ja järgmine päev käed lausa valutasid. Hahah no pain no gain right?!
Hindade poolest veidi aimu siis: Levise teksad 35 dollarit, Marc Jacobsi huulepulk 30 dollarit, Vansi papud 50 dollarit, Victorias Secreti kampsun (Pink) 40 dollarit, Abercrombie & Fitch kleit 30 dollarit ja särk 20 dollarit (A&F on euroopas nii palju kallim, et sealt ma ei saa endale lubada seda luksust), paar cd plaati ja küünaõlid, küünal ja õli valamu umbes 15 dollarit. Paljud tooted olid allahindlusega, nii et mul üsna vedas et nii heade hindadega sain asju.

Ja ega siis pühapäeval shoppamata ei jäänud...mul jäi ikka kripeldama teatud ostmata jäänud asjad  :D
Victorias Secreti dressipüksid 45 dollarit, Tommy Hilfigeri plätud 17 dollarit, Victorias Secreti öösärk 65
dollarit ja Forever 21 aksessuaarid 3 kaelakeed ja paar kõrvarõngaid 30 dollarit.
Pikaks ajaks rahu majas. Tuleb ju võimalust ära kasutada, kui võimalus on nii hea hinnaga korralikke riideid jms osta. Eestis on täielik rip off.

Järgmine nädal on host vanemate sünnipäev, plaanin neile torti teha ja vahuveini osta. Paistab, et nad ise sellele eriti rõhku ei pane, et neil sünnipäeva tulemas on ja järgmise nädala kolmapäeval algab ka roadtrip. 18 august on esimene inglise keele tund mul ja ma jälle mõtlen, et kuidas juba viis kuud täis?! Kuues kuu tiksumas..what